Holger Roonemaa: reetmata jäänud saladused

Deniss Metsavas. Foto: Tairo Lutter / Postimees

«Eesti riigikaitsesse on löödud väga oluline haav.» Selle dramaatilise lausega alustas kaitseväe juhataja kindral Riho Terras eilsel pressikonverentsil oma sõnavõttu. Loomulikult rääkis ta major Deniss Metsavasest, kes oli päev varem vahistatud kahtlustatuna riigireetmises.

Kui palju riigisaladusi Metsavas ja tema isa Pjotr Volin jõudsid viie aasta jooksul Vene sõjaväeluurele GRU lekitada, selgub täpsemalt tõenäoliselt alles edasise uurimise ajal. See, et edastatud teavet oli palju ja et see andis Vene sõjaväele hea teadmise Eesti riigikaitselistest plaanidest ja detailidest, on aga juba selge. Kapo peadirektor Arnold Sinisalu avaldas, et GRU tundis huvi eelkõige partnerriikide vägede vastu Eestis, meie koostöö vastu NATO partneritega ning sõjalise taristu vastu.

«Tegemist on olulise kahjuga Eesti riigikaitsele ja liitlastele,» ütles Terras. Pole võimatu, et tegemist on Herman Simmi mõõtu kahjuga. Kaitsevägi peab kindlasti muutma palju tööprotseduure ja välja töötama uued plaanid, et Metsavase lekitatud info venelastele kasutuks muutuks. See kõik võtab kuid aega ning läheb maksma tuhandeid eurosid.

Metsavase juhtum aga näitab ilmekalt, kui kuratlikult osav on Vene luure oma värbamistegevuses. Tema väärtus nuhina oleks iga järgmise aasta jooksul ainult kasvanud. Uudise avalikustamisest möödunud kahe päeva jooksul on selgunud, et Metsavas oli kaitseväes superstaar.

Tal oli absoluutselt puhas taust. Ta oli edukaim vene rahvusest noor ohvitser – mitte keegi teine koduse vene keelega ohvitseridest polnud nii kõrgele jõudnud.

Tal oli absoluutselt puhas taust. Ta oli edukaim vene rahvusest noor ohvitser – mitte keegi teine koduse vene keelega ohvitseridest polnud nii kõrgele jõudnud. Ta oli käinud missioonil Afganistanis. Ta esines ajakirjanduses ja televisioonis eduka näitena heast integratsioonist kaitseväes. Hiilgav karjäär ja laitmatu distsipliin, nagu iseloomustas Metsavast isiklikult tundev ajaloolane Igor Kopõtin.

Kõik see tähendab, et järgmistel aastatel oleks Metsavast oodanud ameti- ja auastmekõrgendused. Ehkki praegugi oli ta GRU jaoks kriitilise tähtsusega info ligidal, oleks tema infoväli järgmise viie kuni kümne aasta perspektiivis astmeliselt tõusnud. Vähemalt koloneli auastmeni oleks ta kindlasti jõudnud. Pole välistatud, et ühel hetkel oleks ta juhtival ametikohal kaitseväes või töötaks rotatsiooni korras näiteks NATO peastaabis. Ja mis saladusi oleks ta reetnud siis?

Õnneks jääb vähemalt selle juhtumi puhul jutt oletuste tasemele. Ent tegelikult ilmestab see ideaalselt, kuidas luuremaailm töötab. Metsavase sarnaste spioonide kasvatamine ning sisse töötamine ongi meeletult pikk töö, mille täielikke viljasid võib saada nautida aastate või isegi paarikümne aasta järel. Mida rohkem seemneid külvata, seda kindlam on, et vähemalt osa neist läheb idanema, kasvab ja annab lõpuks hea saagi.