Paloma Krõõt Tupay: minu kodumaa, minu vabadus, minu õigusriik (5)

Paloma Krõõt Tupay
, Tartu ülikooli riigiõiguse õppejõud
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paloma Krõõt Tupay
Paloma Krõõt Tupay Foto: Erakogu

„Alustaks mõnest terminist, mis minu meelest on väga iseloomulikud praeguse süsteemi kirjeldamisel. Kõigepealt, me kasutame sõna "õigusriik", mis tegelikult tuleb saksakeelsest sõnast Rechtsstaat, mida kasutati muide ka Hitleri Saksamaal. See on väga iseloomulik, selle asemel et kasutada anglosaksi õigusruumi väljendit the rule of law ehk "seaduse võim".“ Nii ütles Mart Helme 7. juunil riigikogus.

Saksamaal on ka praegu kasutusel sõna Rechtsstaat ehk õigusriik. Oli ka enne, kui Hitler sai vaikiva enamuse toetusel võimule. Nii, nagu meie oleme kasutanud sõna "vabariik" ka enne ja pärast seda, kui Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik selle oma sõnavarasse vägistas.

Natsid täiendasid õigusriigi mõistet ja nimetasid seda „natsionaalsotsialistlikuks saksa õigusriigiks“. Juriidilised tõlgendusreeglid asendati „rahvusliku hüvangu“ põhimõttega. Nõuti juriidilise formalismi lõppu ja õiguse kohaldamist „saksa kommete ja hinge“ järgi. Juriidika tööriistakast ja bürokraatia kuulutati iganenuks, uues riigikorras pidi rahvuslikkuse printsiip asendama tühje vorminõudeid. Uus võim tegi ka lõpu kohtunike sõltumatusele ning allutas kohtunikud täitevvõimu kontrollile. Muudatused viidi ellu saksa korralikkusega kuni täieliku hävinguni – Saksamaa kapitulatsioonini 7. mail 1945.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles