Pidu ja pillerkaar Berlusconi seltsis on läbi, uus valitsusjuht Mario Monti ei hiilga küll kallite autode ja kahtlaste afääridega, kuid seda rohkem jääb tal aega üle Itaalia uute kärpemeetmete läbisurumiseks.
Kadri Veermäe: pidu sai otsa, hallus võtab maad
17. november 2011, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusteadlane Monti kuulutas eile välja endasugustest tõhusatest asjameestest koosneva valitsuse, kus seekord pole ühtegi elukutselist poliitikut. Samasuguse tehnokraate täis kabineti on kokku pannud Kreeka uus peaminister Lucas Papademos.
Nende mõlema peaülesandeks on oma piiratud ametiaja jooksul, mis võib lõppeda juba esimeste valimistega, läbi viia ebapopulaarseid reforme. Enamikul elukutselistel poliitikutel pole suurt himu oma nime kärpekavadega siduda – need võivad küll majanduse päästa, kuid panevad tagasivalimise kõva kahtluse alla.
Küll on aga mõningad vaatlejad avaldanud kahtlust, kas asjalikud tehnokraadid, kes on samal ajal ka algajad poliitikud, suudavad üldse poliitilise turmtule alla sattudes oma plaane läbi suruda. Samas on neil oluline eelis – neil pole vaja karta valijate viha, sest nende roll on olla eelkõige tõhus tööriist, mitte rahva lemmik.
Seega on nii Itaalias kui ka Kreekas võimule saanud üliratsionaalsed, kuid üsna karismavabad asjamehed, kelle ülesanne on töö korralikult ära teha, tulemus saavutada ja siis mänguväljak professionaalidele tagasi anda. Peoks töö kõrvalt praegu aega küll ei jää, aga ehk varsti jälle.