Juhtkiri: emotsioonide vastu

Prantsusmaa püüab olla Saksamaa moodi

Kes ikka veel pole mõistnud rahaturgude emotsionaalset iseloomu, meenutagu kolmapäevaseid sündmusi Itaalia rahaturgudel. Nädala alguses liikunud kuuldused Berlusconi lahkumisest tiivustasid turge tõusule, ent kui Itaalia peaminister teisipäeva õhtul teatas, et lahkub alles pärast kärpepaketi vastuvõtmist parlamendis, kukkusid turud kolinal.

«Vana rebane manööverdab,» mõeldi, ja intress tõusis kolmapäeval üle seitsme protsendi. Suuruselt Euroopa kolmas majandus – paanikaks on põhjust ja apokalüptilised ootused eurotsooni suhtes said uut hoogu juurde.

Seepärast pole üllatav, et Prantsusmaa, Euroopa hõbemedal majandustugevuses, on juba praegu, mil intressimäärad on mõistlikult kolme protsendi juures, ainuüksi kartusest kaotada krediidireitingut AAA, pannud kokku eelarvekärpe programmi, millega loodetakse tuleval aastal kokku hoida seitse miljardit eurot. Ning säästuaastaid tuleb veel, sest 2016. aastaks tahab Prantsusmaa eelarvedefitsiidi kaotamiseks kokku hoida 65 miljardit eurot.

See on suur ettevõtmine riigi jaoks, kes pole 30 aastat suutnud oma eelarvet tasakaalus hoida. Kuid laenuleib ei ole tänapäeva ­Euroopas mitte ainult kibe, vaid ka klaasitükke täis – ülekantud tähenduses muidugi. See tähendab, et turgude emotsionaalne volatiilsus võib üsna vähe sõltuda reaalselt toimuvatest sündmustest ja kõikuma lüüa vaid kõhutunde tõttu.

Prantsusmaad ja Saksamaad ehk Sarkozyd ja Merkelit võib liialdamata nimetada käimasoleva võlakriisi lahendusmootoriteks. See on mõistetav – kolumnist Ahto Lobjakas kirjutas mõne nädala eest siinsamas Postimehe veergudel, et me kipume alahindama seda poliitilist ja ajaloolist tähendust, mida euro just nende riikide jaoks eneses kätkeb.

Euro ei ole vaid ühisraha, vaid see on poliitilise ja majandusliku koostöö telg, integratsiooniprojekt, mis peaks vältima konflikte nende kahe vahel, millest, kui küünilisel öelda, «kasuga» pole välja tulnud kumbki.

Tandemi juhtriik on aga alati olnud Saksamaa, seda näitab kas või asjaolu, et Euroopa Keskpank loodi just Saksa Keskpanga eeskujul. Nagu öeldi ­Euroopa Liidu kohta üldiselt enne 2004. aasta laienemist: Prantsusmaa otsustas ja Saksamaa maksis kinni. Pärast laienemist hakkas aga Prantsusmaa positsioon murenema, kuid Saksamaa oma rahakotiraudade hoidjana tugevnes.

Nii ongi Prantsusmaa kärbete taga peale eesmärgi hoida turge ja reitinguagentuure rahulikuna ka soov sarnaneda rohkem Saksamaaga.