Deniss Metsavas

FOTO: Tairo Lutter

Avalikkust šokeeriv riigireetmise kahtlus tuletab meile meelde, et väärnähtustest tuleb rääkida võimalikult lahtiste kaartidega, nimetada asju ausalt nende õigete nimedega. Mida rohkem keerutada, seda suuremaks plekiks saab jälg riigi rinnaesisel. Õõnestub üldine usaldus ja turvatunne.

Korruptsiooniilmingud tuleb hukka mõista, selmet avalikult õigustusi otsida, ulatusliku rahapesu puhul ei saa käsi laiutada, vaid tuleb selgitada välja vastutajad. Riigireetmise korral tavatsetakse öelda, et see on kahe otsaga asi: paha küll, et rott tegi viljasalves kahjuritööd, aga teisalt olgem enesega rahul – meil on suurepärased rotilõksud. Kaitsepolitsei juht Arnold Sinisalu meenutas pressikonverentsil, et kümne aasta jooksul on tabatud neli riigireeturit ja kümmekond inimest, kes on seotud Venemaa eriteenistustega.

Rahuloluga ja selle väljendamisega tasuks olla ettevaatlik, sest ka käesoleva loo puhul on kaalud negatiivse poole kreenis.

Tõsi. Pole ka kahtlust, et julgeolekuametkonnad teevad nii palju kui võimalik tekitatud kahju vähendamiseks ning sarnaste asjade ennetamiseks. Siiski tasuks rahuloluga ja selle väljendamisega olla ettevaatlik, sest ka käesoleva loo puhul on kaalud negatiivse poole kreenis.

Juhtum, kus kaitseväe ohvitseri, major Deniss Metsavast kahtlustatakse koos oma isa Pjotr Voliniga Venemaa sõjaväeluure (GRU) heaks töötamises, asetab usaldusväärsuse väga laias spektris löögi alla.

Esiteks kannatab Eesti riigi usaldus oma partnerite silmis – meil on NATO oiviku kuvand, oleme uhked, et eraldame riigikaitsele SKTst lubatud protsendid ja enamgi veel. Teiseks annab see mainehoobi kaitseväele, rahva arvates ühele usaldusväärseimale riigiinstitutsioonile, keda usaldab uuringute järgi ligi 80 protsenti Eesti elanikest. Kolmandaks on haritud ohvitser Metsavas paistnud integratsiooni musternäitena, kes meedias, loengutel ja mitmesugustel avalikel üritustel on kujundanud eri rahvusest Eesti inimeste hoiakuid. Kõik see lõikab nüüd kahe teraga mõõgana valusalt ühiskonda.

«Venemaa üritab mõjutada kõiki Euroopa Liidu ja NATO riike. Igale riigile on kujundatud sobiv lähenemine,» ütles Eesti välisluureameti juht Mikk Marran augusti lõpupäevil Postimehe usutluses. Kõnealune riigireetmise juhtum kinnitab neid sõnu. Idanaabri huvi sekkuda Eesti (ja meie lääne liitlaste) asjadesse, mida aeg-ajalt üritatakse esitada leebemas valguses või lausa naeruvääristada, pole hüpoteetiline, vaid reaalne.

Samal ajal, kui kuulsime riigireetmise sõnumit, teatas Suurbritannia peaminister Theresa May, et Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamises kahtlustatakse ning otsitakse üle-euroopalise vahistamismääruse alusel taga kahte meest, kes on GRU töötajad. May ütles välja, et Salisbury närvimürgioperatsioon oli «peaaegu kindlasti heaks kiidetud ka väljaspool GRUd, Vene riigi kõrgeimal tasandil.» Maskid peavad langema.