Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Tarmo Soomere: kadunud põlvkonna peidetud kuld

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarmo Soomere.
Tarmo Soomere. Foto: Margus Ansu

Kuidas teha nii, et kadunud põlvkonna asemel oleks meil Eestis põhjust loota uusi teadusmaailma hiiglasi, kelle juurde tulevad õppima parimad ajud ja toovad seejuures kaasa ka raha? Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere soovitab minimaalset vajalikku muutust.

Selle asemel, et parimad konkurentsipõhise finantseerimise turult välja osta, kupatatakse nad samale turule tagasi. Nõnda konkurents vähenemise asemel suureneb.

Et midagi suurt sünniks, on tarvis vähemalt kolme komponenti: inimesi, ideed ja ressursse. Kaht esimest jääb teadusmaailmas ülegi. Pudelikaelaks on kolmas, mille nimi on hea ja austusväärne töökoht.

Muutust kavandades eeldati, et ülikoolid korraldavad asjad nõnda, et need, kellest võiksid saada hiiglased, ei pea enam ei enda ega lähemate abiliste palgaraha eest võitlema ja neil lastakse teadusele pühenduda.

Minimaalne vajalik muutus. Praegu on just õige aeg haridus- ja teadusministeeriumil sellele halduslepingute sobivate täiendustega kaasa aidata. Et loodaks selliseid töökohti, mis kogu Eesti teadusele hoogu juurde annaks.

Tagasi üles