Oponendid: unistus üksnes tarkadest ravimiostjatest ei täitu eales

Pildil on Eesti Väitlusseltsi tandem koosseisus Paul-Matis Türnpuu (vasakul) ja Andreas Elme. Foto: Margus Ansu

Eesti Väitlusseltsi meeskond leiab tänase online-debati lõppsõnas, et kõik ühiskonnaliikmed ei hakka kunagi hindama ravimite toimeaineid, kõrvaltoimeid, koostoimeid, koguseid, mistõttu ei tohiks neid ka poes müüa.

Täname oponenti sisuka diskussiooni loomise eest!

Meie jääme endiselt seisukohale, et käsimüügiravimid peaksid jääma apteekidesse. Meie arvates on väitluses kõige tähtsamal kohal kolm küsimust: kas kättesaadavus paraneb, kas selle tõttu ravi efektiivsus paraneb ja kas ravimit saab võrdsustada esmatarbekaubaga.

Kättesaadavus

Oponent on ei ole meile näidanud, kuidas suureneb kättesaadavus. Tiheda asustusega aladel võivad käsimüügiravimid poekettidesse müügile tulla, kuid apteekide tiheda kontsentratsiooni tõttu see hetkeolukorda oluliselt ei mõjutaks. Nagu meie aru saame, on oht maakohtade apteekide sulgemisele (tendents juba eksisteerib) ning see halvendab kättesaadavust, eriti retseptiravimite osas.

Ravi efektiivsus

Meie avakõnes viidatud uuringutes on arstid teinud järeldused, et on suur tõenäosus just väljaspoolt apteeki ostetud ravimite doseerimisel eksida. Tõenäoliselt on põhjused apteekri rollis. Suurt kogust ravimit ostvat patsienti saab apteegis konsulteerida, poes see võimalus puudub.

Perearstiliin, infolehed ning apteekriliin ei ole piisavalt laia haardega. Eestis apteekides läbi viidud uuring (Volmer jt 2007) tuvastas, et patsiendid peavad käsimüügiravimite ostmisel kõige tähtsamaks apteekriga konsulteerimist, mitte infolehte või muud.

Mürk või esmatarbekaup?

Ka meie nõustume, et teavitustöö on väga tähtis. Ravimite alast teavitustööd ei ole võimalik teha ulatuses, et kogu ühiskond oleks proviisorid. Sellist taset, et kogu ühiskond suudab hinnata ravimite toimeaineid, kõrvaltoimeid, koostoimeid, koguseid, ei saavuta me mitte kunagi.

Iseravimise tulemusi on varem nähtud, ka meie avakõnes viidatud uuringutes. Kui tekib harjumus, et sagedase kõhuvalu vastu tuleb iga päev üks valuvastane tablett võtta, on väga suur oht maha magada tõsiseid diagnoose.

Inimestel ei tohi tekkida arusaama, et kui janu vastu aitab joomine, siis iga füüsilise kaebuse vastu aitab üks tablett poe riiulilt. Ravimeid ei tohi apteekidest võõrandada ja samastada tavakaupadega.