• • Ettur on malenupp, millega saab käia ainult otsesuunas
  • • Sputniku kolumnistide tekstid on lennukad, kuid märksõnad sarnased
  • • Venemaa kasutab oma propagandakolumniste paljudes riikides üheagselt

Sputniku kolumnist Aleksandr Hrolenko

FOTO: Erakogu

Aleksandr, Viktor, Villem, kaks Dimat ja Irina ilmselt üksteist väga hästi ei tunne, ometigi on nad kõik arvamuslugusid kirjutavad kaasteelised Kremli propagandavõrgustikus Sputnik ja paljastavad natsismi, Ukraina kõrilõikajaid ning lääne russofoobe.

Üks tuntumaid Sputniku kolumniste on Moskvas elav sõjaliseks vaatlejaks tituleeritud Aleksandr Hrolenko, kelle põhitöökoht on Venemaa riiklik välismaale suunatud telekanalite võrk RT ehk Russia Today. Hrolenko arvamuslugusid avaldavad regulaarselt Sputniku araabiakeelsed harud, samuti selle Kremlist suunatud kanali Lätis, Moldovas, Rumeenias ning Eestis tegutsevad toimetused. Hrolenko töötas pikka aega Venemaa armee keskajalehes Krasnaja Zvezda, milles avaldas ülistavaid lugusid Nõukogude armee sõjalistest saavutustest.

Hrolenko väidab muuhulgas, et Eesti kannab russofoobsete riikide liidrisärki ja praktiseerib Venemaa-vastast keskaegset «nõiajahti». «Spioonmaania tase Balti riikides on selline, et Venemaa luure heaks töötamises võidakse süüdistada isegi sildkraanat,» kirjutas Hrolenko. «Samal ajal seisab Baltimaade šovinismi eripära selles, et Tallinn hindab mõnevõrra üle oma geopoliitilist tähtsust tänapäeva maailmas. Pange tähele, riigi majandus ei hiilga eriti. Eesti sõjavägi on 108. kohal 136st. Riigi pindala on 45 000 ruutkilomeetrit, elanikkond 1,3 miljonit inimest.» Hrolenko nimetab tänast Eestit riigiks, mis peab taluma Ameerika-Briti okupatsiooni ning kellele tõi Moskva 1991. aastal iseseisvuse kätte hõbekandikul ja muretseb samal ajal Soome iseseisvuse pärast, keda Ameerika Ühendriigid sunnivad NATOsse astuma.

Sputniku teine värvikas kolumnist on enam kui 80-aastane Villem Rooda, kes on venekeelses meedias kirjutanud ka Vladimir Rodini nime all. 1980ndatel käis ta tihedalt läbi Eesti dissidentidega ning oli paljude allikate väitel tegelikult KGB agent. Rooda ise on ennast ajakirjanduses uhkelt nimetanud Venemaa sõjaväeluure GRU erukindraliks, kuid ühtegi dokumentaalset kinnitust nendele väidetele tema auastme kohta avalikest allikatest ei leia.

Rooda lemmikteemad on sõjalised konfliktid ning sõjaajalugu, aeg-ajalt viitab ta oma kirjutistes dokumentidele, mida on tsiteerinud ka Eesti ajaloolased, kuid mille jälile pole keegi peale Vladimir Rodini ehk Villem Rooda ise arhiivides sattunud. Korduvalt on kolumnist kirjeldanud Venemaa ja NATO vahelise võimaliku üleilmse konflikti põhjusi, mille ohvriks satub paratamatult ka Eesti. «Peterburi kaitsvatele kindralitele jäävad olukorra eripära ja tänapäeva sõjatehnika suurenenud kiiruste tõttu vaid loetud minutid, et langetada ainuõige otsus – Balti riikides asuvad baasid, Ämariga eesotsas, täielikult ja garanteeritult hävitada enne, kui esimene ründelennuk sealt õhku jõuab tõusta,» kirjutas Rooda Sputnikus. Ühtlasi soovitas ta Eesti elanikel mitte soetada Eestis asuvate NATO baaside lähedal kinnisvara, kuna alliansi väed on Venemaa piiridel ning «agressiivse retoorika ja üksuste paigutamise tõttu on poolte vastasseis muutunud veelgi ohtlikumaks, kui see oli külma sõja ajal».

RIA Novostis töötav Viktor Marahhovski tekstid Sputnikus kirjeldavad läänemaailmas toimivat «ideaalset diktatuuri», mis taandab natsismi kuriteod ainuüksi holokaustile ja ei tunnista Teises maailmasõjas nõukogude rahvale tekitatud kannatusi. «Pealkirjad stiilis «Putini Venemaa lõpp on alanud» ilmuvad Eesti ja Läti meedias nagu kellavärk. Venemaa enda eri aegadel «langenud eliit» kinnitab seda rõõmuga juba esimese vile peale,» kirjutas Marahhovski. Tegemist on kolumnistiga, kes esitab kohati hämmastavaid seoseid spioonide mürgitamiste, Malaisia reisilennuki Ukraina kohal allatulistamise ning Ameerika Ühendriikide ning Suurbritannia üleilmse mõjuvõimu kohta.

Sputniku kolumnisti Dmitri Kossõrevi lemmikteemad on pikka aega olnud eelkõige maailma üldist poliitilist ning majanduslikku olukorda mõjutavad Ameerika Ühendriikide ja Hiina suhted, Dmitri Lekuhh naeruvääristab aga Venemaale kehtestatud sanktsioone ning kirjeldab Ukraina agressiivset poliitikat. «Krimmi bandeeralaste salajastes punkrites laulavad rahvariideis põrandaalused valjul sosinal Ukraina rahvalaule, olles valmis Kiievist saabuva signaali peale õigel hetkel otsustavasse võitlusse asuma,» on vaid üks näide kolumnist Lekuhhi arvukatest tekstidest.

Riias sündinud kuid praegu Moskvas elav ja RIA Novosti võrgustikule töötav Irina Alksnins on tähelepanuväärselt aktiivne ka sotsiaalmeedias. Nii kirjutas ta pärast Ida-Ukrainas okupeeritud ja tunnustamata Donetski Rahvavabariigi juhi Oleksandr Zahhartšenko mõrva 31. augustil Facebookis, et «ukrainlased ei ole võimelised tunnistama oma osalust isegi nendes tegudes, millest nad unistavad ja mille üle nad ise võiksid uhkust tunda». Venemaa meedia on viidanud, et Zahhartšenko mõrva taga võisid olla Ukraina salateenistused, Ukraina on ametlikult oma osalust selles atentaadis kategooriliselt eitanud. Alksnins väidab, et kõik viimased aastad on Ukraina sotsiaalmeedia täidetud «erootiliste fantaasiatega», kuidas nende riigi salateenistus Zahhartšenko kõrvaldab. «Ukraina salateenistused viisid läbi eduka operatsiooni riigi vaenlase hävitamiseks. Ukrainlased võivad rõõmustada ja oma salateenistuste üle uhkust tunda,» postitas Alksnins oma sotsiaalmeedia seinale.

Irina Alksninsi teema on pealkirjad ja kujundid. «Suurbritanniat on mürgitatud eliidimürgiga ja ta on hukule määratud», «Ukraina on lääne silmis lakanud riigina eksisteerimast», «Ameerika miljardär hakkab lihtsameelseid leegiheitja abil karistama» või «Ukraina kangelastegu: tigedad päkapikud ei lase Euroopal Venemaalt raha kätte saada» on tema tüüpilised pealkirjad Sputnikus.

Suures osas koordineerib Venemaa infomõjutust välisriikides agentuur RIA Novosti, omades enam kui 80 esindust väljaspool Venemaad. Telekanalite võrgustik Russia Today ning eri keeltes ja riikides tegutsev Sputnik on samuti RIA Novosti koordineeritud.