Saksamaa natsipealinnaks ristitud Chemnitzis üle nädala kestnud meeleavaldused ja löömingud on kantsler Angela Merkeli valitsusele tõsine hoiatus.
Martin Kutti: kuhu kadus Saksa ordnung? (17)
Neonatsidele oli 35-aastase sakslase tapmine immigrantide poolt ajendiks põrgu valla päästa. Tumedama nahaga, Kuuba päritolu ja vasakpoolse maailmavaatega Daniel Hillig oleks neonatside pogrommi käigus ilmselt ka ise sihtmärk olnud, nüüd tehti temast hoopis märter ning surnu nimel alustati jahti välismaalastele.
Merkeli valitsus on aga justkui kinni kiilunud ja hukkamõistust kaugemale pole jõudnud. Kriisi jooksul on valitsusliikmetest Chemnitzis käinud vaid sotsist pereminister Franziska Giffey. Teised viibutasid Berliinist näppu ja väitsid, et ksenofoobiale ega rassismile pole Saksamaal kohta. Neist sõnavõttudest oli aga kasu umbes sama palju kui oli ISISe hirmutegude peatamiseks abi sellest, et mõni meie minister terroriaktide hukka mõistmisest teatas.
Chemnitzi tänavatel märatseval pööblil pole sooja ega külma sellest, et mõni Saksamaa minister nendega teleuudistes või ajalehes pragab. Kui suur on tõenäosus, et Karl Marxi monumendi juures kaamerate ees oma tagapõski paljastav umbjoobes skinhead kasutaks mõnda meediakanalit, mille kaudu ministri noomitus üldse temani jõuaks?
Chemnitzis lendas lihtsalt pikalt podisenud katlal kaas pealt. Valitsusel tuleb püstitada kaks suurt eesmärki: lõpetada vägivald tänavatel ja teha korda migratsioonipoliitika.
Praeguse Saksamaa valitsuse ülim ettevaatlikkus on edasi kandunud ka Chemnitzisse. Liiga tavaliseks on saanud tormi vaibumise ootamine, kõik selleks, et mitte kedagi oma otsusega pahandada. Valitsemiseks peab aga julgema vastutada.
Tänaval märatsejate puhul pole vahet, kas tegu on Hitleri saluuti tegeva neonatsiga või musta maski taha varjunud Antifa radikaaliga, karmi kohtlemise on ära teeninud mõlemad, sest nad kujutavad ohtu õigusriigile ja teiste elule. Põhiseadusliku korra tagamine kriisiolukorras on võimu kohustus ega tähenda, et tegu oleks politseiriigiga. Kuhu on kadunud kuulus Saksa ordnung?
Selle asemel tuli arvulises vähemuses politseinikel võimude otsustamatuse tõttu Chemnitzis alandamist taluda ja sihtmärgina vägivallatsejate keskel seista. Iga päev elu pahupoolega tegeldes, põhjakihti ja reaalsust nähes, on tõenäoliselt suur osa neist ka ise Merkeli migratsioonipoliitika vastu.
Chemnitzis lendas lihtsalt pikalt podisenud katlal kaas pealt ning valitsusel tuleb juhtunuga seoses püstitada kaks suurt eesmärki: esmalt lõpetada vägivald tänavatel, olgu selle sihtmärgiks süürlane või sakslane. Teiseks tuleb Merkelil kuulata viimaks Ida-Saksamaad ja teha korda Saksa migratsioonipoliitika ehk oma võimuaastate suurim viga. Kui üks neist jääb saavutamata, võib olla kindel, et Chemnitzi sündmused hakkavad lähiajal korduma ka teistes Saksamaa linnades.