Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/06/15/7902246t1ha7fd.jpg)
Eesti Vabariigi iseseisvuse üha laieneva rahvusvahelise tunnustamise taustal on praegu õige aeg tulla Eesti vabariigi kulla küsimuse juurde.
«Eesti kuld on tõesti olemas, või täpsemalt, on olnud olemas,» ütles eile Eesti Panga president Rein Otsason. «Kõige olulisem osa meie kullast on alles. Jutt on kullast, mis oli Rahvusvaheliste Arvelduste Pangas Šveitsis Baselis ja mis sõja eel USAsse üle viidi. Seda on umbes neli tonni. Teine osa Eesti kullast anti üle Rootsi keskpangale ja kolmas osa Londonisse. Kahjuks ei talitanud need riigid nii, nagu omal ajal Eesti Vabariik soovis. Rootsi Keskpank andis kulla üle NSV Liidu riigipangale. Ka Inglise pank andis kulla kuuekümnendatel aastatel NSV Liidule üle. Viimane andis Moskva tungivatele nõudmistele ja ahvatlevatele pakkumistele järele. Moskva nõustus Eesti kulla arvelt rahuldama nende Briti kodanike taotlused, kelle vara 1917. aastal Venemaal natsionaliseeriti.
Et lääneriigid tervikuna ei ole Eesti okupeerimist tunnustanud, on rahvusvahelisele õigusele toetudes võimalik tõstatada kulla tagastamise küsimus. Ka nende poolt, kes selle kulla ära andnud on.»
4.09.1991