Aastatega olen saanud paljudes õppeasutustes jäädvustada uue õpiaasta algust. Neist mõni aktus on enam meelde jäänud. 1. septembril 1994 olin kaameraga esimesel koolipäeval Tallinna Prantsuse Lütseumis (TPL).

Prantsuse Lütseum alustas õppetööd Tallinnas 1921. aastal. Uus võim sulges Hariduse 3 hoones tegutsenud kooli 1940. aastal. Liites Prantsuse Lütseumi ja Jakob Westholmi gümnaasiumi, asutati Tallinna 7. keskkool, mis samas majas ka õppetööd alustas. Eesti taasiseseisvumise järel taotleti vilistlaste algatusel Prantsuse Lütseumi taasavamisest. Selleni jõuti 1992. aastal ja kooli direktoriks kinnitati frankofiil Lauri Leesi.

Varem keeltekoolis pedagoogi ametit pidanud Leesi oli veendunud, et taastatava kooli eestiaegne aura on nii vägev, et latti alla lasta ei tohi. Lütseumi valdusse läks hoone Luise 38, kus varem asus Tallinna koolidevaheline õppe- ja tootmiskeskus ja seal taasalustati õppetööga juba samal aastal. Paari aastaga sai TPList jälle mainekas õppeasutus.

Septembris 1994 alustas haridusameti andmetel kooliteed 82 Tallinna koolis 57 555 õpilast, neist 5767 esimeses klassis. Prantsuse Lütseumi kolmandat kooliaastat alustasid siis 340 õpilast. Andunud pedagoog ja koolijuht Leesi valutas südant ka tollaste muutuste üle hariduspoliitikas ning võttis julgelt sel teemal sõna avalikkuse ees. Kogu hingega seisis ta nii TPLi huvide kui ka haridussüsteemi aruka reformimise eest, et see aitaks kasvatada haritud ja eluterve suhtumisega Eesti kodanikke.

«Hariduses saab olla ainult üks poliitika: hea hariduse andmine, tarkuse jagamine. Nagu ütles Voltaire – ühiskonna rikkust mõõdetakse tarkade peade kvantiteediga. Mina kujutan ette, et hariduspoliitika peaks olema suunatud sellele, et kool suudaks kasvatada võimalikult rohkem võimekaid, laia silmaringiga lapsi, tõelisi kosmopoliite,» rõhutas Leesi õppeaasta alguse intervjuus Õpetajate Lehele.

Päeva ilmestasid veel kaks riigimeest. Haridus- ja kultuuriminister Peeter Olesk pidas avakõne vastavatud Paldiski algkoolis ning president Lennart Meri tervitas raadiokõnega kõiki õppimaasujaid. Meri sõnul ei lähe kellelgi meelest tema esimene koolipäev, kuid 1. septembril 1994 algas Eestis eriline kooliaasta.

«Eilsest alates ei ole meil enam Vene vägesid. Nüüd on meil oma Eesti vabariik, nagu oli kunagi minu koolipäevil. Täna on meile kõigile alanud uus õppeaasta. Eesti saab tagasi Eesti vabariigi näo, kui me seda ühiselt tahame ja ühiselt õpime. Igatsus parema Eesti järele peab muutuma tahteks luua paremat Eestit... Õlg õla kõrval suudame taastada Eestimaa naeratuse ja seda hoida ja kaitsta... Täna alanud õppeaasta on alanud meile kõigile: peame õppima peremeheks omaenda riigis, hoolitsevaks, õiglaseks ja tuleviku peale mõtlevaks peremeheks, kes pärandab oma lastele jõuka naeratava Eestimaa,» kõneles Meri.

Luise 38 koolimajja koguneti varakult. Saal täitus kiiresti kooliteed alustavate õpilaste, õpetajate, kutsutud külaliste ja lastevanematega. Koduses õhkkonnas olid aktusel koos kõik lütseumi klassid. Kirge täis Lauri Leesit jätkus sel päeval kõikjale – enne aktust võttis vastu külalisi, juhatus avaaktust, oli teadustaja, kõnepidaja ja koos lastega esineja. Pärast aktust jõudis ka diskuteerida fuajees lastevanemate ja külalistega.

Leesi sisenes koos esimese klassiga saali, mida kaunistasid kooli lipp, Prantsuse ja Eesti trikoloor. Kõigil oli vormimüts peas ja Leesil käes lütseumi koolikell, alustati kella helinal aktust. Kõne oli talle omaselt emotsionaalne ja pigem õpetlik jutustus õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele.

Akordionihelide saatel kõlas Lauri Leesi ja kooliteed alustanud koolijütsi esituses lauluke Pariisi tänavapoisist. Et lauljat ka saali lõpus näha saaks, upitas Lauri poisi toolile. Rõõmu laulust pakkusid veel Mare Väljataga ja Silvi Vrait. Silvi oli koolis inglise keele õpetaja, kuid igihaljas «Plaisir d’amour» kõlas tema esituses prantsuse keeles. Kooliaasta algust tervitama tulnute seas oli näha Arnold Rüütlit, Tiit Vähit, Kalju Leppikut, Leonid Fivegeri, Märt Kubot jt.

Elustades ammuseid traditsioone, oli TPL algklasside õpilastel kohustus kanda kuni viienda klassini koolivormi. Selleks oli traditsiooniline madrusevorm. Kohustus oli õpilastel kanda koolimütsi – Prantsuse trikoloori värvides nokamütsi, millel ees kooliembleeniga metallmärk. See erines varasemast tutiga baretist. TPLis teksasid ei kantud.

Prantsuse keele õppega alustati juba I klassis. Prantsuse keele õpikuid alguses ei olnud ning Leesi alustas ka nende kirjutamise ja kirjastamisega. Õppetöö algas Luise tänava hoones ühes vahetuses. TPL taotles tagasi endist maja Tõnismäel. Hariduse 3 tagastati 1994. aastal ning ajaloolises majas jätkati õpinguid 1997. aastal, vaid algklassid jäid esialgu Luise tänava majja.