Muidu liigub inimesi ju üsna vähe, aga «kui olid need etendused, sõitsin just suvilasse, maanteel oli auto auto järel linna poole sõitmas», rääkis linlane. Kokku käis etendusi vaatamas 24 000 inimest. Suuri üritusi (n-ö igale maitsele) on aga tulemas veel ja veel ning tänaseski lehes on jutt selle Eesti linna ooperipäevade võimsatest ja eripärastest plaanidest. Peame pöialt!
Mainitud selle suve tõmbenumber, nagu vast juba aimate, oli ühes Kreenholmi vabriku hiiglaslikest sisehoovidest etendatud Tartu Uue Teatri muusikalavastus. Ja linn on mõistagi Narva. Iseenesest pole aga Narva vaatama minekuks tingimata vaja, et keegi midagi just sel päeval etendaks või laulaks.
Võimalik, et te pole taibanud sellele mõelda, aga tegelikult pole Narva sõit just ülemäära suur ettevõtmine. Autoga saab ka ühepäevase perereisi tehtud absoluutselt igalt poolt Mandri-Eestist. Nii Tallinnast kui ka Tartust kulub selleks sõiduks suverehvide ajal vast kaks ja pool kuni kolm tundi. Isegi diagonaalselt üle Eesti mandriala – Iklast Narva – jõuab autoga nelja tunni ja kümne minutiga (Google Mapsi arvutuste järgi). Ja muidugi, muuhulgas Tallinnast saab nüüdsel ajal teha päevase (jalutus)käigu Narva väga mõnusasti ka rongiga – see pole ei ülemäära vaevaline ega kallis.
Vaadata on Narvas palju. Tõepoolest, vaateid, sest nii rootsiaegsed bastionid, Kreenholm kui ka linnus avaldavad muljet kasvõi ainuüksi mastaabiga. Seega on tegemist täiesti sobiva käiguga ka neile, kes on loomult liiga tagasihoidlikud, et järgida soovitust, mille andis hiljuti Postimehes narvakas Katri Raik: «Kõige rohkem soovitaksin ma tutvust sobitada Narva inimestega, keda eelkõige võib kohata promenaadil patseerimas, aga see ei ole väga lihtne. Narvakad on üsna endasse tõmbunud, üsna statistilise eestlase moodi.» («Narva on popp», PM 2.08)
Mis Narvaga tutvuma minemast takistab? Praegustes oludes tundub küll, et eelkõige see, et paljudele pole lihtsalt pähe tulnud Narva minna, niisama vaatama, koos laste või lapselastega.
Sel kolmapäeval läksime meiegi, lausa terve bussitäie toimetuse liikmetega (niisugused kambakesi väljasõidud on ka meile üsna ebatavalised). Tõsi, me ajakirjanikest oli absoluutne enamik varem korduvalt Narvas käinud, mõned seal ka elanud ning mitmel elasid vanavanemad Narvas enne Teist ilmasõda. Ometi oli seekordne käik meile kõigile väga huvitav ja tore, sest enda jaoks uut avastada on ses linnas ootamatultki palju.
Viisime narvakatele külakostiks Postimehe Trehvunksi – ettekannetega õhtusöögi. Meile meeldis Narva ja narvakate juttude järgi on igati põhjust arvata, et me käik meeldis neile. Aitäh narvakatele!
Minge ja vaadake teie ka, mis värk seal Narvas on – see ärakäimine on tegelikult lihtne ja vahva.