/nginx/o/2017/08/18/7003663t1h86f4.jpg)
Sõidukite süütamiste mastaapsus Rootsis annab alust arvata, et selle taga peituvad nii kindlustuspettused, ebaõnnestunud integratsioon, kättemaks, jõudemonstratsioon ja ehk veel mitmed asjaolud, millest me praegu teadlikud pole, kirjutab arvamusportaali Rootsis elav kolumnist Kristiina Baum.
Autode süütamistel Rootsis on mitu tahku, muu hulgas kriminaalsed jõugud, läbikukkunud integratsioon ning kindlustuspettused.
Kui alustada viimasest, siis rootslased armastavad end kindlustada: maja, auto, lapsed, isegi koeral on elukindlustus. Sellega näitavad nad justkui hoolt ja armastust vara ja lähedaste suhtes. Kindlustustega kaasnevad kahjuks arvukad pettused, millele kindlustusseltsid on otsustanud vastulöögi anda. Mullu võeti luubi alla pikka aega murelapseks olnud autopõlengud.
Rootsis põleb aastas ligi 6000 kindlustatud autot. Tegu on pigem suurlinnasündroomiga, sest Stockholmi piirkonnas üksi põleb sama palju masinaid kui terves Lõuna-Rootsis kokku. Teada on, et vähemalt pooled neist on pahatahtlikud süütamised. Kindlustajatele tähendab see aastas 20 miljoni euro suurust kulu. Kindlustusfirmade katusorganisatsioon uuris mullu 450 kõige kahtlasemat süütamist, millest pooled osutusidki pettusteks.
Tellitud süütamiste näol on tavaks, et omanik, kes mingil põhjusel autot müüa ei saa, ostab teenuse mõnelt pisisulilt. Viimastel aastatel kupatavad sulid sotsiaalmeedia vahendusel taolised autod kindlaks päevaks samale parkimisplatsile, et hulga autosid korraga süüdates oma töövaeva vähendada.
Kellest mõne nädala tagune uudis mööda läks, teadku, et Lõuna-Rootsi mitmes eri paigus pandi augusti keskel paaripäevase vahega põlema ligi 100 autot. Kuigi politsei sõnul on süütamised alaealiste hulgas enda maine tõstmiseks enne kooliaasta algust üsna tavalised, siis erines seekordne manifestatsioon varasematest oma suurejoonelisuse poolest ja on tekitanud palju kõneainet.
Süütamised leiavad tavaliselt aset madala sotsioökonoomse staatusega linnaosades ehk rahvakeeli seal, kus elavad vaesed ja rumalad. Seepärast tuleb lisaks kindlustuspettustele analüüsida juhtunut integratsioonipoliitika seisukohast.
Mullu umbes samal ajal külastas endine Norra sisserände- ja integratsiooniminister Rootsit, et «rootslaste läbikukkunud asüülipoliitikast ning olematust integratsioonist õppida,» nagu ta ise ütles. Korduvalt tõi ta naabrit õudusunenäona näiteks ning viidates autode süütamistele ja arvukatele tulistamisjuhtumitele ilmestas, mis juhtub kui «avada oma süda sisserändajatele ning võtta avasüli vastu kõik, nagu Rootsi seda teeb».
Miks olukord kahes naaberriigis nii erinev on, põhjendas poliitik rootslaste vaikimislembusega, sooviga probleeme eitada ning hoiakuga, et teatud asjadest ei räägita. Süüdistusi tuleb pidada õigustatuks. Rootslaste lembust pea kõrvale pöörata ilmestab näiteks kõikide parteide ühine kokkulepe eirata 2010. aastal riksdag'i ehk riigipäeva pääsenud Rootsi Demokraate (Sverigedemokraterna, SD), väitega, et natsistidega läbirääkimisi ei peeta. Väljaheidetust on aga tänaseks saanud parlamendi liikmete arvu poolest suuruselt kolmas partei. Paraku tuleb arvata, et autode süütamised tõstavad nende toetajaskonda veelgi. Ja juba ongi esimesed meelt muutma hakanud: alustuseks peame tunnistama, et oleme teinud midagi valesti, kui kasvab kogukond, kes soovib muu hulgas karmimat sisserändepoliitikat.
Et autode süütamisi mitte pelgalt taandada argumendile «kõik on sisserändajate süü ja kui me nad välja saadame, on probleem lahendatud», tuleb pilk heita kriminaalsete jõukude igapäevaellu, kellest oi kui paljud on rootslased.
Kriminaalse jõugu liikmeks olemine annab niigi normkohustustest kõrvale hoidvatele ja heidetuile võimaluse luua maine, tõsta oma sotsiaalset seisust ning teenida raha. Palgatööl käimine ja koolipingi nühkimine ei tekita pinget, seega on tegemist ühe vähese tõsiseltvõetava alternatiiviga, mida oma nässus eluga peale hakata. Just autode põletamine on üks esimesi proovikive, mille abil uusi liikmeid värvatakse.
Lõuna-Rootsi jõukude põhiline sissetulek tuleb narkootikumi müügist. Teada on, et vahetult enne süütamisi pidas Göteborgi toll kinni 100 kilo kokaiini, seega on jõugu kättemaks massiliste süütamiste näol üks võimalik motiiv. Politsei kahtlustab ka tänavusi ekstraordinaarseid süütamisi mõnelt palju suuremalt kuriteolt tähelepanu ära juhtimiseks. Eks lähikuud annavad selgust.
Kättemaksust rääkides, tund enne esimesi süütamisi sai ühe ajalehe toimetus video, kus maskeeritud kapuutsiga mees edastab sõnumi: kohtlete meid kui loomi, käitume kui loomad. Ja lisab muu hulgas, et sotsiaalhooldajad peaks oma käed nende lastest eemal hoidma.
See, et jõukude kriminaalses ja vägivaldses keskkonnas sirguvad väikelapsed, on sotsiaalametnikele pikka aega peavalu valmistanud. Statistika kinnitab, et viimase viie aastaga on hooldeasutustesse ja asendusperedesse ümber paigutatud laste arv kahekordistunud.
Süütamiste mastaapsus annab niisiis alust arvata, et selle taga peituvad nii kindlustuspettused, ebaõnnestunud integratsioon, kättemaks, jõudemonstratsioon ja ehk veel mitmed asjaolud, millest me praegu teadlikud ole.
Mina näen seda omamoodi kutsena duellile: aitab pea liiva alla peitmisest. Oleme olemas, meil on omad nõudmised ja teie võtke meid kuulda. Ainult et ajaloost on teada mitmeid juhtumeid, kuidas taoline vastuhakk lõpeb.
Kristiina Baum töötab Rootsis tõlgi ja täiskasvanute keeleõpetajana. Rootsiga on ta tihedalt seotud 1991. aastast alates. Hariduselt on ta bioloog.