Erkki Bahovski FOTO: Tairo Lutter

FOTO: Tairo Lutter

Viimasel ajal kohtab kaebusi, et Facebook tsenseerib teatud postitusi. Mõni inimene on järjekindlalt postitanud üht ja sama, aga ikka on see lõpuks kustutatud. Sarnased protsessid leiavad aset ka teistes riikides, tegemist on üleilmse nähtusega. Mis on need küsimused, mida võiksime kujunenud olukorras küsida?

Kõigepealt tuleks uurida, mida täpselt Facebook tsenseerib. Kas see on nn vihakõne, mis põhineb mingitel maailmavaatelistel alustel, või on see lihtsakoeline laim või väärinfo levitamine? Võib ju vaielda, kas sõna «neeger» kasutamine on õige või mitte, aga kui pannakse nõusolekuta üles näiteks kellegi laste pildid koos muude andmetega, tuleks ju sekkuda. Või ei tuleks, piiramatu sõnavabaduse eestkõnelejad? Isegi siis, kui need oleksid teie enda lapsed?

Kirjutasin Facebooki jälgimisprobleemist juba märtsis Lääne Elus (25.03), toetudes CNNi analüüsile.

Nimelt on Facebooki asutaja ja omanik Mark Zuckerberg väitnud, et Facebook on üle kahe miljardi inimesega kogukond, kuid see tähendab, et postituste sisu on väga keeruline monitoorida. Selle aasta lõpuks peaks Facebooki turvalisusega tegelevate inimeste hulk kasvama 28 000-le, kuid see tähendab ikkagi, et üks inimene peab keskmiselt jälgima 78 000 kasutajat.

Päevselge, et see pole võimalik. Väga keeruline on öelda, kui palju inimesi läheks vaja kahe miljardi inimese jälgimiseks, kuid selge on ka see, et korraliku Facebooki monitoorimise (ja tsenseerimise) jaoks peaks planeedi elanikest suur osa jälgima inimkonna teist osa.

Nüüd astumegi sammu tundmatule maale – tuleb arvestada võimalusega, et meie postitusi tsenseerivad robotid. Meenutuseks: Facebook, Google jt on kasutanud tehisintellekti, et praakida välja robotite loodud libakontod ja -postitused. Põhimõtteliselt oleme jõudnud ajajärku, kus robotid tsenseerivad teisi roboteid. Robotite sõnavabaduse pärast ei peaks muretsema, sest sõnavabadus peaks piirnema siiski inimestega.

Kuid robotite kontroll inimeste sõnavabaduse üle oleks juba midagi muud. George Orwelli düstoopias «1984» oli tegemist siiski inimeste kontrolliga inimeste üle. Robotid on juba teine tera. Filmist «Terminaator» tuttav Skynet tõstabki pead, mitte küll inimesi otse hävitades, aga piirates nende õigust rääkida.

Vaadakem ka asja teist külge. Igas toimetajaga varustatud meediakanalis peavad avaldamisele minevad lood toimetaja silma eest läbi käima, seega on kontroll olemas. Jah, toimetaja otsustab, kes saab avaldada midagi või mitte. Paradoks seisneb selles, et piiramatu avaldamisõigusega platvorm Facebook peab appi võtma robotid.

On ka teine fundamentaalne küsimus. Ja see kõlab nii: miks peaks Facebook üldse lubama kõikide postitusi? Facebook on eraomand. Kas te tahaksite, et teie koju tuleks keegi räuskama viitega sõnavabadusele? Matt Taibi viitab oma artiklis ajakirjas Rolling Stone (2.08), et USA konstitutsiooni esimene parandus puudutab vaid valitsuse õigust piirata sõnavabadust. Facebook ei ole USA valitsus.

Eesti põhiseadus ütleb lihtsalt, et «tsensuuri ei ole», ning otsest viidet valitsusele pole. Aga meie põhiseadus ütleb ka, et «igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada». Loomulikult on omandile seadusega ette nähtud piirangud.

Eesti põhiseadus võeti vastu 1992. aastal ja muidugi ei teatud siis Facebookist midagi ning omandit puudutavad paragrahvid olid (ja on praegugi) hoopis teistsuguse tähendusega. Sõnavabadus aga peaks olema ühesuguse tähendusega.