Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/10/19/5973107t1h7349.jpg)
Vabaduse väljaku ja Harju tänava nurgast möödudes meenub sageli pilt, mis avanes sel kohal veerand sajandit tagasi pärast plahvatust. Estonian Airi kontori ukse ees 1993. aasta 26. augusti hilisõhtul kell 23 toimunud võimsa lõhkekeha plahvatust oli kuulda üle kogu linna.
Tegu oli kuni 10 kg trotüüli sisaldanud omatehtud kellamehhanismiga lõhkeseadeldisega, mis oli asetatud maja tugiposti lähedale. Plahvatus tõi kaasa suure hulga purustusi.
Oli hiline argipäevaõhtu, rahvast liikus tänavatel vähe ja õnneks sel hetkel läheduses olnutest keegi surma ei saanud. Kaks meest said tõsisemaid vigastusi ja kiirabi toimetas nad haiglasse. Veel viite inimest vigastasid laialilennanud klaasikillud, kannatanutele anti esmaabi kohapeal. Järgmisel hommikul pilte tehes nägin, et purustusi oli kogu majal. Vabaduse plats oli klaasikilde täis.
Linnavalitsuse hoonel, Jaani kirikul ja teistel läheduses asuvatel majadel purunes aknaid, ka Estonian Airi esinduse kohal asunud Leedu Vabariigi saatkonnal. Kannatada said ka lähedusse parkinud autod. Huvitav on seegi, et ühele neist, Niva maasturile, neil päevil järele ei tuldud.
Terrorismiaktiks hinnatud sündmust hakkas uurima kaitsepolitsei ja kriminaalpolitsei. Levis mitu versiooni, neist ühte seostati ka võimaliku rünnakuga Estonian Airi vastu. Estonian Airi tollane juhtkond kinnitas ajakirjanikele, et neil polnud tõendeid selle kohta, et keegi nende vastu võinuks rünnaku korraldada.
Peagi sai selgeks, et polnud tegu ka poliitiliste motiividega. Mitu aastat kestnud uurimine tõestas toimunu seose Eestis tegutsevate kuritegelike gruppide omavaheliste arveteklaarimisega ning kaugjuhitud lõhkekeha plahvatus oli suunatud konkreetsete isikute vastu.
Sel puhul tehtud avalduses nimetas siseminister Lagle Parek plahvatust kuritegeliku maailma avalikuks väljakutseks ühiskonnale.
Selle terroriaktiga sai oluliselt kannatada turvatunne riigis. Kohe tugevdati julgeolekumeetmeid nii linnas kui ka riigipiiril. 10. septembril oli Tallinna visiidile oodatud Rooma paavst. Alates septembrist asus politsei koos Kaitseliidu, Kodukaitse ja kaitseväega korraldama ulatuslikke operatsioone julgeoleku tagamiseks ja siin ebaseaduslikult viibivate isikute ning kurjategijate tabamiseks.