Kaul Nurm.

FOTO: Erakogu

Vabaerakonna valimisprogrammis kirjutatakse põhjalikult lahti riigihalduse ja regionaalpoliitika reformikava. Kui aga võtta meie antud valdkonna poliitika kokku ühte lausesse, siis soovime vähenda keskvalitsust ja tugevdada riigi kohalolu piirkondades, kirjutab Vabaerakonna aseesimees Kaul Nurm.

Täna on Eestis liiga palju väikseid omavalitsusi ning nende majandusliku arengu tase erinev piirkondi kuni neli korda. Reformierakonna valitsuskoalitsiooni poolt seadustatud ja Keskerakonna valitsuse jõustatud haldusterritoriaalne reform vajab olulist vigade parandust. Omavalitsuste ühendamist ja nende sisulist tugevdamist tuleb jätkata.  

Me seadustame omavalitsustele ka selged ülesanded, finantseerimise, kohalikud maksud ja fiskaalautonoomia. Samuti seadustame omavalitsuste tulubaasi üleriigilise ühtlustamise reeglid. Korrastamist vajavad linna ja valla (kui haldusüksuste) mõisted, need peaks olema teineteist välistavad. Sundliidetud omavalitsustes tuleb piiriäärsetele asulatele tagada vaba enesemääramisõigus liituda oma loomuliku tõmbekeskusega jne.

Võimekamad omavalitsused saavad pakkuda kodanikusõbralikumaid, tõhusamaid ja kvaliteetsemaid avalike teenuseid.

Inimesed näevad pidevalt, kuidas valitsusasutused kavandavad sulgeda või juba sulgevadki erinevaid maakondlike esindusi – haiglate kirurgia- ja sünnitusosakondi, autoregistrikeskuse büroosid, maakohtuid jms. Neid otsuseid langetavad Tallinna ametnikud, ilma et rahvalt mandaadi saanud kohalikud või üleriigilised esinduskogud on saanud sõnagi sekka öelda. Selline olukord on meile vastuvõetamatu. 

Vabaerakond seisab selle eest, et Eesti riiki arendataks regionaalselt tasakaalustatult. Peame oluliseks, et riigiasutustele avalike teenuste piirkondlikeks haldusüksusteks oleksid jätkuvalt maakonnad.

Vaja on ka Põhja-Eesti, Lääne-Eesti, Lõuna-Eesti ja Ida-Viru arendusregioonide loomist. Arendusregioonidele tuleb anda suurem roll riikliku regionaalpoliitika ja investeeringute kujundamisel, eurotoetuste jagamisel, ettevõtluse arendamisel, tööstuspiirkondade ja piirkondlike kompetentsikeskuste loomisel, kutsehariduskorralduses, jäätmemajanduses jms.

E-riik kui keskvalitsuse vähendamise tööriist

Eesti riik pakub tänaseks oma kodanikele rohkem kui 1400 erinevat e-teenust. Enamik neist on loodud 2000-te aastate alguses. Seega tuleb Eesti e-riigi kiirelt ja jõuliselt kaasajastada.

Vabaerakond toetab ulatuslikku riiklikku investeeringuprogrammi Eesti e-riigi kaasajastamiseks. E-riigi teenused peavad muutuma mugavamaks ning  kättesaadavaks ka erinevatel mobiilirakendustel. Ühtlasi peame häbiväärseks, et valitsus pole suutnud viia 40% Eesti elanikeni (valdavalt maaelanikeni) kiiret internetiühendust.

Soovime muuta avaliku sektori valitsemismudeli lihtsamaks. Ametkondlike tegevuste dubleerimise tuleb lõpetada. Keskvalitsus peab kodanikke kaasama nii avalike teenuste koosloomesse kui erinevate tasandite otsustusprotsessidesse. 

Meie regionaalpoliitika keskmes on ettevõtluse, töökohtade ja majandusliku konkurentsivõime arendamine kõikjal väljaspool Tallinna.

Vabaerakond on Eestis ainus, kes toetab Tallinna ja ülejäänud Eesti jagamist toetuste edaspidisel taotlemisel ja rakendamisel kaheks eraldi piirkonnaks. Sellega vähendame pealinna ja muu Eesti arenguerinevusi, tuues Eesti riigile rahalist võitu kuni miljard eurot iga seitsmeaastase ELi finantsperioodi jooksul.

Mõistagi toetame suurinvesteeringuid regionaalsete taristute väljaarendamiseks: põhimaanteede neljarealiseks ehitamist ja Suurele väinale püsiühenduse (silla või tunneli) rajamist. Toetame ka Rail Balticu ühendust Euroopaga, mille optimaalseima trassi peaks eelnevalt välja selgitama uuringud.

Maamajanduses loome võimaluste paljususe

Looduslike varade majandamisel peab Vabaerakond oluliseks, et need oleksid kohalike ettevõtjate teenistuses. Sealhulgas toetame üle Eesti hajutatud taastuvenergia tootmismudelit.

Seadustame Eesti metsade säästvaks majandamiseks iga-aastased jätkusuutlikud raiemahud, mis ei ületa metsa loomulikku juurdekasvu.

Meie nägemuses ei peaks Riigi Metsamajandamise Keskus (RMK) üldse tegelema intensiivse metsamajandamisega. RMK roll võiks olla valitseda nende tänases kasutuses olevast metsamaast ca 300 000 ha majanduslikust kasutusest väljasolevat metsa rangeks kaitsmiseks või keskkonnaseisundi hoidmiseks, samuti loodushoiuga seotud muude avalike teenuste (terviserajad, puhkealad, looduskeskused jms) osutamiseks. Alternatiiv oleks anda need ülesanded üldse üle Keskkonnaametile.

Osa RMK hallata olevast metsamaast peaks säästva metsanduspoliitika printsiipide alusel minema samades piirkondades tegutsevatele väikeettevõttetele ja taludele pikaajalisele rendile. Saadavast renditulust finantseeriksid RMK või Keskkonnaamet keskkonnakaitselisi ülesandeid.

Põllumajanduses tuleb esimese asjana tuleks läbi viia reformid põllumajandustoetuste järk-järguliseks vähendamiseks ja turutoimimise suurendamiseks. Sellega võtaksid tarbijad järjest enam üle maksumaksjate seniseid kohustusi.

Teiseks tuleb suur osa tänastest põllumajanduse otsetoetustest ümber kujundada põllumajandustootjate saagi- ja sissetulekukindlustuseks. Neid rakendataks üksnes turukriiside või oluliste saagikahjude korral võtaksid. Maaelu- ja arengutoetused peavad aga tagama talude struktuuri ja hajaasustuse säilimise maal.

Peame oluliseks maamajandusliku ühistegevust. Teeme vajalikud seadusmuudatused, mis tagaksid antud valdkonnas nii vaba tegustemise reeglid kui kontrolli.

Vabaerakonna valimisprogrammi riigihalduse ja regionaalpoliitika peatükist leiavad valijad rohkem kui 100 seisukohta. Need käsitlevad põhjalikult seda, kuidas säilitada maapiirkondades riiklikud avalikud teenused, luua uusi ettevõtteid, töökohti ja majanduskasvu ning arendada kvaliteetset elukeskkonda. Vabaerakond seisab kindlalt regionaalselt tasakaalustatud Eesti eest.