Sel reedel Sirbis: kes peataks Uus-Lasnamäe?

Homses Sirbis: 

Foto: Sirp

PEKKA GRONOW: Karutapja tagasitulek

Kuigi Läti ja teiste Balti riikide 1988. aasta otsustavad sündmused olid poliitilised, lisasid poplaulud ja -festivalid neile tähtsa mõõtme.

1987. aastal oli Nõukogude Liidus juba kaks aastat liigutud glasnost’i, avalikustamise ja sõnavabaduse suunas. Vene füüsik Andrei Sahharov oli eksiilist Moskvasse naasnud, tema seni keelatud raamatud olid avaldatud. Riiklik plaadifirma Melodija hakkas massiliselt välja andma Ameerika ja Briti rokiplaate ning 1987. aasta oktoobris tõi Kesktelevisioon välja saate «Pilk» («Vzgljad»), kus arutati vastuolulisi poliitilisi küsimusi enneolematult avalikult.

Igas Nõukogude Liidu vabariigis oli aga glasnost natuke ise nägu. Kui menukas näitleja Edgars Liepiņš lõpetas 1987. aasta detsembris iga-aastase Läti lauluvõistluse «Mikrofoniküsitlus» («Mikrofona aptauja»), soovides rõõmsat jõulupuhkust, siis lõigati sõna «jõulud» tele-eetrist välja. Ehkki saates vihjas nii mõnigi laul sellele, et tuuled on pöördumas, olid «jõulud» ikka veel keelatud sõnade hulgas.

ELO KIIVET: Festivaliloom

Lühike väärtuslik suvi on üks suur festival. Nii arenenud uue inimtõu, festivalilooma pealetungist hoolimata peaks jääma ka omaette olemise reservaate, järelemõtlemise kaitsealasid.

Äratuskella tirin, juba liiga mitmes. Kiirustava ähmis hommikurutiini järel (hambapesufestival!) jookseb ta välja, jõuab napilt trammile. Tramm tuleb lippude lehvides, reisisaatja puhub pasunat, müüakse rasvaseid pirukaid ja suhkruvatti, ta saab randmele käepaela ja kõrva hõiske «Tere tulemast kolmandale trammisõidufestivalile!». Õiges peatuses välja rüselenud, tuiskab ta tööle. Hilinemine koosolekufestivalile ei ole hea … Aga õnneks selgub, et ülemus saadab kõik lugemisfestivalile, üldises sättimissädinas kella ei vaadata, tuleb vaid kiirelt vastav T-särk selga visata ja, suur firmasilt kolonni ees, üheskoos kohale marssida. Kõik loevad. Koos, eraldi, kõvasti, vaikselt, üht- ja teistpidi. Osalema peab vaid esimeses pooles, nii et lõunast saab tagasi kontorisse, tee peal kõhukinnituseks korraks porgandifestivalilt läbi hüpates («Ainult täna! Ainult porgandist! Tulge maitsma! Tulge õnneloosile! Tulge-tulge-tulge!»). Sekretär manitseb mitte unustama lõbusat kontorifestivali «Kõige kirjum bändisärk», mis toimub juba reedel. Postkasti ummistavad kutsed ja reklaamid «eksklusiivsetest» või traditsioonilistest, butiik- või elu stiliseerivatest festivalidest. Linnavalitsus korraldab varsti igasügisese kaasamisfestivali, kus saab end telkides huvipakkuvate projektidesse ja planeeringutesse kaasata – lustlikult ja efektiivselt.

KRISTER KRUUSMAA: Kes peataks Uus-Lasnamäe?

Pealinna kerkivad rutakad uusarendused lähtuvad paljuski möödunud sajandi iganenud ideedest. Seetõttu on neil ka oht korrata vanu vigu.

Tallinnastumine on täies hoos. Tühjenevatest maapiirkondadest valgub rahvast pealinna, mille elanikkond on viimasel seitsmel aastal kasvanud keskmiselt üle 5000 inimese aastas. See peegeldub ka linna ja selle lähiümbruse hoogsas ehitustegevuses. Kraanad on saanud linnapildi lahutamatuks osaks, uute elamispindade reklaame näeb nii lehtedes, tänaval kui ka internetis. Suur osa uusarendustest kõneleb aga ühte kindlat arhitektuurikeelt, mida on viimase sajandi jooksul korduvalt kasutatud rahvastiku kasvu tingimustes elamispinna nappuse leevendamiseks.

Mihkel Kunnus: Eesti kirjanik 2018 on Eva Koff

«Sinine mägi» on aineselt ja vaimult muusikaline romaan, mida ei saa ümber jutustada ega teistesse meediumidesse tõlkida.

Eva Kofi romaan «Sinine mägi» (2017) sai Eesti kirjaniku žürii üksmeelse täisjaatuse osaliseks. Senine retseptsioon on teose mõningase tutvustamisega päris hästi hakkama saanud, põhjalikumad käsitlused ootavad veel oma aega. Kordan siiski lühidalt üle.

MART VELSKER: Uuemast lõunapoolsest luulest

Kui lõunaeesti ja liivi luule kestmisega ongi probleeme, siis ei peegeldu see mitte raamatute hulgas, vaid debüütide puudumises.

Mis toimub uuemas lõunaeesti- ja liivikeelses luules? See küsimus hakkas mind huvitama suve alguses. Võtsin ette aastatel 2017 ja 2018 ilmunud luulekogud ning nüüd, suve lõpus, julgen teha lühiülevaate pooleteise aasta jooksul ilmunud raamatutest ning rääkida veidi ka muust, mis neid väljaandeid ümbritseb. Ajapiirang pole väga sisuline, küll aga on oma mõte selles, et asetan lõunaeestlaste kõrvale liivlased. Liivikeelsest luulest on pärast väikest pausi taas põhjust rääkida ning lähem kontekst on sellele ikka Lõuna-Eestis ja Lätis. Läti kirjanduse teemadel ma sõna võtta ei julge, aga lõunaeesti tausta arvan tundvat. Valt Ernštreit rõhutab küll kolme liivi luuletaja ühiskogu «Trilium» (ingliskeelses versioonis «Trillium», 2018) saatesõnas, et liivikeelne kirjandus on läti kirjanduse osa (lk 90 ja 102), kuid see pole siiski ühemõtteliselt nõnda.

RIINA KLAIS: Läänemere pained

Läänemerest on poolkogemata saanud ulatuslik pretsedenditu eksperiment, millest on väga palju õppida kõigil rannikumerede majandajatel eesootavas teadmatust täis ja kiiret muutust lubavas tulevikus tegutsemiseks.

Läänemere seisundist on praegu väga hea kirjutada, sest just äsja on Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon avaldanud Läänemere tervise värskeima diagnoosi (2nd holistic assessment).

Aruandest saame teada, et Läänemerd vaevavad peamiselt kuus tõbe – pikaajalise üleväetamise järelmõjud, väga tihe laevaliiklus, elusvarude ületarbimine, keskkonnamürgid, mereprügi ja «immigrandid», s.t võõrliigid.

MART MERISTE: Ökoloogika. Saastamise olemus

Tahame hästi elada ja palju tarbida, teha seda üksteise võidu aina kiirenevas tempos ja hoolimata retoorikast, armastusest laste ja lastelaste vastu, tegelikult külma kõhuga oma kallite järeltulijate arvelt.

Veel sadakond aastat tagasi oli tossav korsten asula siluetis jõukuse ja edumeele sümbol. Millalgi tulid aga keskkonnakaitsjad ja korstnast sai häbi. Sama saatus on tabanud suurte sammuvate ekskavaatoritega kaevandusi, lennukitelt taimekaitsevahendite puistamist tuhandehektarilistele põldudele, tarbetult võimsaid ja tohutu kütusetarbega sõidukeid, nüüd ka juba tavalist muruniidukiga niidetavat muru ja isegi lihasöömist. Milles siis asi?

Asi on lihtne: kõik need tegevused saastavad.

Keele-elu: Narvas eesti keel pildilt maas

Arvustamisel:

• Eesti esimene üldluulepidu
• Mihkel Muti «Õhtumaa Eesti II. Sotsiaalpoliitilist esseistikat»
• Linda Kaljundi ja Tiina-Mall Kreemi «Ajalugu pildis – pilt ajaloos. Rahvuslik ja rahvusülene minevik Eesti kunstis»
• Raul Oreškini «Kui ma vananen …»
• Elo-Reet, Eduard ja Martin Järve näitus sarjas «Kunstnike perekonnad» Evald Okase muuseumis
• Villu Plingi, Silja Saarepuu, Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka «Väikesed monumentalistid»
• Villu Plingi ja Silja Saarepuu näitus «Maal. Mõistulugusid tööst ja toimetustest. Väikestelt inimestelt maalt ja maali taga»
• Theatrumi «Muna» ja «Neli monoloogi Püha Jüri asjus»
• 50. teatrifestival «Tampere teatrisuvi»
• Birgitta festival
• Plácido Domingo «Operalia» staaride gala