Juhtkiri: pooltel inimestel on elu kui kullakaevanduse pärijal

Gombergs osales kullapettuses. Foto: SCANPIX

Tänasest lehest leiate põhjalikud käsitlused Kantar Emori uuringust, milles Eesti inimestelt küsiti rahaasjade ja majandusseisuga rahulolu ning tulevikulootuste kohta.

Eilses lehes kirjutasime Tööandjate Keskliidu hinnangust tööturule. «Kes vähegi midagi oskab, sellel on väga lihtne nii palka juurde küsida kui ka tööd leida. Tööturul on praegu töötaja kasuks väga hea olukord,» ütles keskliidu analüütik, kommenteerides nende tellitud uuringut ja ülekuumenemisele osutavat näitlikku «tööjõu termomeetrit».

Oma rahaasjadele mõtlemine võib paljudele tunduda väga raske – mitte seepärast, et nad ei oska arvutada või ei saa aru, et plaanimisest tõuseb kasu.

Just praegu on hea aeg oma rahaasjadega järje peale saada ja paranenud rahulolunäitajad osutavad, et paljudel on see ka korda läinud. Tore! Majandus liigub aga tsükliliselt, mitte sirgjoones taevastesse kõrgustesse. Just headel aegadel on mõistlik mõelda ja tegutseda nii, et võimalikele halbadele ilmadele tugevamana vastu minna.

Kui veidigi järele mõelda, siis pole raske taibata, et eelarveta igapäevaelu saab endale lubada ehk kullakaevanduse pärija, aga mitte ...

Seepärast võiks Kantar Emori küsitluste tulemustest tähele panna, et 54 protsenti vastanutest ei plaani enda ega oma pere rahaasju üldse või elavad nii-öelda palgapäevast palgapäevani. Umbes veerand väidab end rahaasju plaanivat üle kuue kuu ette. Üle poole vastanutest ütles, et ei pea mingilgi moel oma iga kuu sissetulekute ega väljaminekute eelarvet.

Millest alustada? Esimene asi – vältige maksehäireid ehk tehke nii, et te kunagi ei saa kurja kirja maksmata arve pärast. Järgmiseks – säästke kui tahes vähe. Ka viis eurot on väga palju just siis, kui see jääb puudu eluliselt tarviliku asja ostust, eks?

Oleks ju mugav rehmata, et mida ma ikka plaanin või säästan, sest palk on väga väike või niruma otsa keskmine? Kui veidigi järele mõelda, siis pole raske taibata, et eelarveta igapäevaelu saab endale lubada ehk kullakaevanduse pärija, aga mitte väikest, keskmist või isegi meie mõistes head palka teeniv inimene. Ilmselgelt on nn finantskirjaoskuse edendamisel vaja Eestis veel palju vaeva näha ja meenutada muuhulgas maletarkust, et ka halb plaan on parem kui päris ilma plaanita mäng.

Oma rahaasjadele mõtlemine võib paljudele tunduda väga raske – mitte seepärast, et nad ei oska arvutada või ei saa aru, et plaanimisest tõuseb kasu. Pigem on nii, et rahanumbritel on ka emotsionaalne väärtus. Palga suurus, ostlemine, teinekord impulssostude tegemine jne mõjutab meie enesetunnet ja enesehinnangut. Iseenda käitumise kontrolli alla võtmine on see, mis meid eelarveist eemale hirmutab. Üks võimalus on mõelda eelarve ja säästmine enda jaoks mänguliseks, mitte vaevaks.