FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Eesti 200 algatajate hulka kuuluvale Priit Alamäele tähendab poliitliikumise otsus parteistuda ja valimistele minna tulevikus keerulisi valikuid.

Kuigi Eesti 200 peamine fookus paistab keskenduvat Eesti ees seisvate pikaajaliste probleemide lahendamisele, on liikumise väljaütlemistes olulisel kohal ka Eesti e-riigi uuendamise vajadus. Alamäe on rõhutanud, et Eesti e-riigi kogemus on maailmas unikaalne, aga kord kätte võidetud loorberitele ei tohi puhkama jääma.

Tõepoolest, me ise ei ole e-riigiga enamasti rahul. Riik kaldub ühtesid ja samu andmeid küsima mitu korda. Olgu siis tõbise või õnnetuna riigistruktuuridesse sattuja võib vastutahtsi tõdeda, et kus häda kõige suurem, seal paber ja pastakas kõige lähem.

E-riigi kaasajastamise ja inimesesõbralikumaks tegemise ettepanek on see raud, mida Alamäe on tagunud vähemasti 2015. aastast, mil tal ilmus Äripäevas programmiline tekst «Personaalne riik – teeme ta kiiremaks!» Needsamad ideed on peaaegu muutumatul kujul saanud Eesti 200 agenda osaks – mitte ehk absoluutselt kesksena, kuid siiski olulise ja kandvana.

Edukatel ettevõtjatel on poliitikasse tulla keeruline. Ja sellest on kahju.

Nortali teened Eesti e-riigi ehitamise juures on vaieldamatult suured. Nortal on nii tegija, et võib riigile kui tellijale juba ammugi selgeks teha, mida tollel täpselt vaja on – IT-teadlikkus on selles ettevõttes kõvem kui Eesti maksuametis, töötukassas ning SKAIS 2 kasutama hakkavas sotsiaalministeeriumis ja selle haldusalasse kuuluvates asutustes kokku.

Iseenesest kirjeldab Alamäe nimetatud arvamusloos kõike seda, mida tema juhitav Nortal e-riigi edendamiseks veel võiks ära teha. Kõik see on õige jutt, mida Alamäe räägib: e-riiki saab ja tulebki inimlähedasemaks ja nobedamaks muuta.

Ent kujutagem ette, et Eesti 200 teeb valimistel hea tulemuse, saab riigikokku ja ühel heal päeval ehk valitsusse. Alamäe, fantaseerigem, saab ministriks. Pikka aega ehitatud huvide konflikt on kohemaid laual. Selleks tuligi poliitikasse, et oma kukrut täita, öeldakse – ükskõik, kui hoolikalt minister Alamäe ka äritegevusest ei eemalduks. Mõni pahatahtlikum võib Alamäed omakasusoovis kahtlustada juba praegu.

Muidugi võib küsida, milleks Alamäele ministrikoht – Nortalil läheb hästi niigi ja tänase seisuga kõlab juba pigem tagasihoidlikult tõdemus, et kolmandik e-riiki on Nortali ehitatud. Vastutasuks on Nortal enda ridadesse saanud maksuameti endise juhi Marek Helmi, kes asus äsja juhtima Nortali äri Pärsia lahe Araabia riikides ja Aafrikas. Nortalis töötab Reformierakonna raudvara, mitu korda minister olnud Rein Lang, kes sattus viimati tähelepanu keskmesse, kui tahtis tollal veel oravaid tüürinud Hanno Pevkuri nõunikuks hakata. Prominentseim Nortaliga seotud olnud poliitik on Siim Kallas, kes oli 2015 korraga nii Euroopa Komisjoni erinõunik kui ka Nortali nõunik.

Nii ilmneb, et edukatel ettevõtjatel on poliitikasse tulla keeruline. Ja sellest on kahju.