Juhtkiri: elagu Eesti! Lusti ja rõõmu!

Tallinna lauluväljakul pühapäeva õhtul toimunud «Üheslaulmine» oli Eesti Vabariigi juubeliaasta suvise peonädala üks tähtsündmus. Foto: Joakim Klementi

Eesti pidu, see on töö tavapärasest vaid nõksukese võrra erinevas vormis – nii on teravmeelsed inimesed juba ammugi märkinud. Hea on neile nüüd vastu öelda, et iga aastaga tuleb me pidupäevadesse juurde tantsusammude kergust ja sama hooga jätkates oleme varsti sama lõunamaiselt metsikud kui… ütleme näiteks baierlased või šveitslased.

Kui aasta tagasi kirjutasime juhtkirjas, et «iseseisvuse taastamise päevast 20. augustist on praeguseks saanud kindlalt rõõmu ja rahulolu päev, mis ta olema peabki», siis tänaseks on Eesti suvelõpu pidustused veel paremas parlanksis.

Lust – pühapäevase Üheslaulmise lustakus oli just täpselt see maitseaine, mida iseseisvuse taastamise pidupäevadesse veel oli tarvis lisada. 52 823 lauljat lugesid korraldajad kokku. Aitäh teile ja korraldajatele! Ja muidugi, aitäh ka meile, vahvatele televaatajatele ja lauluväljakulistele!

Iga aastaga tuleb me pidupäevadesse juurde tantsusammude kergust ja sama hooga jätkates oleme varsti sama lõunamaiselt metsikud kui… ütleme näiteks baierlased või šveitslased.

Muidugi ei lähe meil meelest, et «ajalugu on vaid harvadel juhtudel sedavõrd lihtne, et saame täie veendumusega öelda: just täpselt sel ja sel päeval minevikus juhtus midagi nii ainuliselt suurt, et me ei saa muudmoodi kui vaid seda päeva pühitsedes» (PM 20.08.2017).

On nii palju suurepärast patriotismi, soovi, et sel rahval ja maal läheks hästi. On nii palju noori ja vanu ja keskmisi, kes on üksteisele tänulikud igapäevaste heade asjade eest. Vabaduse eest mõelda ja öelda. Vabaduse eest minna ja tulla. Vabaduse eest hüpata pärast kodusaunas kasevihaga sopsutamist puhtasse kodutiiki. Ja vabaduse eest teha maailma parimaid asju, niipalju kui tiivad vähegi kannavad…

Olgem uhked patrioodid! Olgem õnnelikud hea üle ja lootusrikkad tuleviku suhtes! Elagu Eesti! Lusti ja rõõmu!

P.S. Kui üldse millegi üle viriseda, siis selle üle, et «tasuta» või «piletiga» küsimuses on meil Eestis asjad küll üsna sassis. Selge, et tublid tegijad ei pea elama õhust ja armastusest. Me praegune valitsus võiks aga paremini taibata, et rahvast ühendavad, ainukordsed peod peaksid olema tasuta, ent mõnes teises igapäevases asjas on jällegi hädapärast vaja, et klient võiks rahakotiga hääletada ja näiteks bussijuht saaks teada, kas teeb tarvilikku tööd või mõõdab niisama maanteed.

P.P.S. Muidugi ei saa üle ega ümber sellest, et Eesti onulaulu üleilmse ühislaulmisega paljastati laupäeval suurejooneliselt helilooja August Kiissi ning meie vanaemade ja lasteaiakasvatajate salasepitsus. Saime jälle teada, et lastekirjanik Alide Dahlberg (1891–1981) pani algselt paberile hoopis rajuma versiooni «Mutionu peost», aga vandenõulased on seda meie eest juba enam kui 80 aastat hoolsalt varjanud. Ka ses osas on nüüd tõde tõusnud ja vale vajunud.