Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2014/12/11/3600321t1h8753.jpg)
/nginx/o/2018/08/16/11244219t1h10a3.jpg)
Augusti algusest on mu telefonis nurgake nimega Digital Wellbeing. See kõlab küll nagu hipsteritele mõeldud spaapakett, aga tegelikult on asi tõsine. Kui kevadel käis suurem arutelu selle üle, et nutiseadmed ja neis olevad teenused nagu Facebook või muud ongi disainitud selliseks, et nad tekitaksid meis sõltuvust, siis olid Google ja Apple sunnitud sisse viima muutusi, et oma seadmed vähem sõltuvusttekitavaks teha.
Nii uus Android kui ka sügisel ilmuv iOS sisaldavad sellist nutisõltuvuse nurgakest, kust näeb, kui palju sa oled telefoni kasutanud, millised rakendused kõige enam su aega kulutavad ja ühtlasi saab seada endale piirangud. Kirjutasin kevadel siinsamas, et minu arvates on see üsna küüniline, sest esiteks inimesed ilmselt ei hakka endale piiranguid seadma ning teiseks, kui hakkavad, siis Google’i ja Apple’i konkurentidele, eelkõige Facebookile ja Twitterile.