Insener: viis asja, mida läheb tarvis kodu rajamiseks Marsile

Vaade Marsi maastikule. Foto: SCANPIX

Kui teil tuleks veeta ülejäänud elu Marsil, millest tunneksite kõige enam puudust? Selgitamine, kuidas võiksime mugavalt punasel planeedil ära elada, on paras katsumus, aga et tasapisi on üha enam hakatud arutama, kuidas saata inimesi Marsile ja see planeet viimaks koloniseerida, tuleb ka küsida, mil moel saaks asendada tundeid, kuidas päikesekiir nägu paitab või rohi jalge all krudiseb, kirjutab Bristoli Ülikooli kosmosesüsteemide inseneriteaduse vanemlektor Lucy Berthoud veebiväljaandes The Conversation.

Õnnekombel asjatundjaid jagub. Käesoleva aasta 16. mail korraldasin koostöös kohalike kunstnike Ella Goodi ja Nicki Kentiga Bristoli Ülikoolis õpikoja just selleks, et panna paika plaan, kuidas ehitada marsimaja siinsamas Maa peal. See on osa suuremast avalikust kunstiprojektist, mis näeb ette kõigepealt maja planeerimise ja siis, 2019. aastal, ka selle ehitamise. Me oleme juba paika pannud viis põhilist vajaminevat elementi, lähtudes inspiratsiooni saamisel selliste uurimisasutuste tegevusest nagu Biosphere 2 ja Marsi kõrbe uurimisjaam USAs Utah' osariigis

1. Tagada privaatsus – ja eesmärk

Maja ehitamiseks Marsile teeme koostööd arhitektuurifirmaga Hugh Broughton Architects, kes kavandas näiteks Briti Antarktika uurimisjaama Halley VI. Nende sõnul on nii vähese eluruumi korral privaatsus ja personaalne ruum lausa hädavajalik. See on probleem, millega on juba puututud kokku teistes väheldastes elukeskkondades. Parim lahendus on nähtavasti võimalik saavutada, kui tekitada väikese maja sisse veel väiksemad privaatsed ruumid ning paigutada majad kobaratesse.

Lisaks personaalset ruumi tagavale planeeringule on asukate psüühikale mõeldes äärmiselt tähtis, et neil oleks eesmärk, kindel ülesanne või konkreetne töö. Me teame seda juba nende inimeste põhjal, kes Maa peal on asunud elama uude majja kuskil mujal (olgu siis omal tahtel või muul põhjusel). Marsil võib selline ülesanne ulatuda geoloogiast botaanika või siis tehnika hooldamiseni.

2. Võimalikult vähe jäätmeid

Teine kosmoseelamu oluline tunnus on nõndanimetatud suletud ahel. See tähendab, et nii palju, kui võimalik, peaks kõik olema taaskasutatav: energia, kütus, toit, jäätmedki. Kosmoses ja ka Marsil tuleb elada maksimaalse tõhususega. Siin torkavad teravalt silma paralleelid tehnoloogiaga, mis juba Maa peal on osutunud ääretult kasulikuks arengumaades: meil on tarvis kasvatada toitu, uurida ümbruskonda ja viia läbi eksperimente õhku, vett ja jäätmeid nii vähese energiaga taaskasutades, kui vähegi võimalik.

Elupaigad, kus tuleb toime tulla äärmises nappuses – näiteks põgenikelaagrid –, võivad anda ideid, kuidas rajada elektrisüsteeme ja majandada jäätmetega ka teisel planeedil. Suletud ahelat kasutavatest tehnoloogiatest võib kenade näidetena ära mainida päikeseenergia ja väljaheitest valmistatud komposti.

3. Kohaliku ehitusmaterjali tarvitamine

Selle kohta, kuidas maja praktiliselt valmis ehitada, on James Normani tegevus ehitusinsenerina väga erinevate maapealsete ehitiste püstitamisel andnud mõista, et parim viis võiks olla nõndanimetatud mullakotimeetod – selle puhul täidetakse tugevast materjalist kotid kohaliku pinnasega, mis lubab rajada odavaid, kuid stabiilseid konstruktsioone –, sest ehitusmaterjali kaasaviimine Maalt oleks üle mõistuse kallis.

Bristoli ülikooli geoloog Bob Myhill, kes lööb kaasa NASA robotmaanduri projektis Mars InSight, on kinnitanud, et kohaliku materjali kasutamine võib pakkuda ühtlasi korralikku kiirguskaitset, mida inimesed Marsil vajavad.

4. Roheluse tekitamine

Üks asi, millest me Marsil nähtavasti hakkame puudust tundma, on rohelus, mistõttu muutub oluliseks selle tekitamine, nõndanimetatud terravormimine. Õnneks me teame, et teatavaid liike kombineerides võib kokku panna Maaga sarnaneva ökosüsteemi. Meie enda planeedi botaaniline uurimine on selgitanud, kuidas luua põlislaante koopiaid. Sellised «faksiimiled» lubavad meil mõista, kuidas luua keerukaid bioloogilisi keskkondi isegi kaugel planeedil.

5. Tuttavlike aistingute pakkumine

Kahtlemata tunneme Maalt Marsile asudes puudust ka muidu meile nii omastest aistingutest, mis tekitab küsimuse, kas siin võiks abiks tulla liitreaalsus? Uuemad uuringud on näidanud keskkonnast tingitud aistingute tähtsust inimese tervisele ja heaolule. Bristoli Ülikooli kognitiivse neuroteadlase Ute Leonardsi kinnitusel mõjutab meie loodud keskkond otseselt meie tegutsemisvõimet. Liitreaalsus – taimed, veevulin, ööpäevarütm – võib aidata meil luua keskkonna, mis toetab inimeste enesetunnet. Nii on meil võimalik meie loodavas heas uues ilmas ka emotsionaalselt püsima jääda.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane