Stenbocki maja Toompeal.

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Riigikogu valimised on tulemas ja noored on valmis oma arvamust avaldama, kirjutavad Eesti Noorteühenduste Liidu noortepoliitika nõunik Karl Andreas Sprenk ja avaliku poliitika spetsialist Eleri Pilliroog. 

Pea poole aasta pärast valitakse uus riigikogu koosseis. Möödunud nädalalõpul Paides peetud Arvamusfestivalil oli potentsiaali kujundada poliitikute ning arvajate koostöös kesksed kampaaniasõnumid. Kahjuks võib juba etteruttavalt nentida, et see jäi maksimaalselt realiseerimata. Meeldivaks erandiks oli Noored versus Otsustajad arutelu festivali noortealal, mis toetas igati arvestavat ning kaasavat dialoogi poliitikute ning noorteesindajate vahel.

Teisalt, Arvamusfestival on sõltumata valimistest olnud noorte arvajate jaoks olnud koht, kus tuua kuuldavale võtmesõnumid otsustajatele. Sel korral kõlas tugevalt sõnum, et vaja on pöörata erilist tähelepanu noortevaldkonna võimaluste arendamisele järgmisel neljal aastal. Hoolimata arvestatavast ühisosast teiste valijagruppidega on noortel terve rida teemasid, mis paraku varjuvad üldise poliitilise müra taha. Samas, tõenäoliselt pole paberile veel ühtegi täiemahulist platvormi või kampaaniaplaani veel kantud (rääkimata avalikkusele kommunikeerimisest) mistõttu oli keskkond Paides just noortele, kui valimistel vähe esindatud grupile, igati soosiv.

Suve alguses võttis Eesti suurim noorteühendusi koondav katusorganisatsioon vastu platvormi, mis esitab soovitused ning sõlmteemad tulevasele riigikogu koosseisule. Need teemad ühendavad moel või teisel meid kõiki – olenemata, kas oled noor, tegeled noortega või oled lapsevanema rollis. 

Jätkuvalt seisame nii kohalikul kui riigitasandil silmitsi otsustega, mille tagamaa on tundmatu või kaasamisprotsess pealiskaudne. Loomulikult – erinevatel osapooltel on erinevad hoiakud ning ootused, mida kogutakse kooskõlastamisringidel, ent noorte käekäiku mõjutavate otsuste kontekstis on olulisim just kaasamisprotsess kui võimalus jagada ajakohast sisendit. Tulevasel riigikogu koosseisul on väljakutse mõelda kriitiliselt, milline saab olema noortevaldkonna tulevik ning võimaldada varases faasis vägagi kompleksel ja heterogeensel sihtgrupil oma arvamust avaldada. 

Parema koostöö saavutamiseks oleme seadnud sihiks, et valitsuse tasandil võiks tekkida tulevikku vaatav noorte rakkerühm, mille rolliks on olla seesama kriitiline partner noori puudutavates teemades. Mõelda, kuidas mõjutavad tänased otsused noori kümne või viieteist aasta pärast. Milliste väljakutsete ees seisavad tulevased noored ning kuidas neid väljakutseid ennetada? Selline kaasamisvorm saab ja peabki olema süsteemne ning võimalikult läbipaistev. Samuti on kirjeldatud mudel loodetavasti eeskujuks kohalikele omavalitsustele, kaasamaks noori kogukonna tuleviku kujundamise protsessi. 

Noorte jaoks on jätkuvalt oluline omandada töökogemust, kuid vajatakse ka haridust, mis toetaks noorte erialavalikuid. Seetõttu peame tagama õppemaksu vaba haridussüsteemi.

Teisalt, meie haridussüsteemis on probleemkohti, mille lahendamise suunas liigutakse liialt tagasihoidlikult. Piiratud võimalused ühildamaks omavahel õpingud ning töö ja tugevnev nõudlus ettevõtlusõppe rakendamiseks koolides. Tööturuga käib paratamatult kaasas sotsiaalsete garantiide süsteem: milline on võimalus õppuril töötada õpingute kõrvalt, kas tehtav töö toetab õpinguid erialaselt ning kas noor saab olemasoleva tugivõrgu abil leibkonnast sõltumata hakkama.

Sageli kohtame selle teema puhul vastandlikke arvamusi – noored peaksidki tööl käima versus õppimine on prioriteet. Noorte jaoks on jätkuvalt oluline omandada töökogemust, kuid vajatakse ka haridust, mis toetaks noorte erialavalikuid. Seetõttu peame tagama õppemaksu vaba haridussüsteemi, kus esmatähtsaks on õpimotivatsiooni säilitamine, mida omakorda toetab tugev sotsiaalsete garantiide süsteem, mis võimaldab noortel toimida jätkusuutlikult ning tulemusrikkalt. 

Ettevõtlusõpe koolides ning koostöö erasektoriga

Endiselt pole suudetud leida ideaalset lahendust, mis suurendaks erasektori kaasamist haridussüsteemi arendamisse. Pigem on rõhutatud ettevõtlusõppe käigus uute ettevõtete loomise vajadust. Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata just seonduvate aspektide tutvustamisele erinevate teemade lõikes, näiteks tutvustada ettevõtlusõpet, mis väärtustab sisult nii vabatahtlikuna panustamist, kui üldist ettevõtlikkust ja reaalsete kogemuste omandamist. Erasektori kaasamisel mängib suuremat rolli praktikabaaside tagamine nii kõrg- kui kutsekoolide õppuritele ja haridussüsteemi ning ettevõtete vahelise koostöö suurendamisele. 

Teemade hulk on kahtlemata laiem varieerudes mitteformaalsest haridusest kuni noorteühingute rahastamiseni. Noored on valmis arvamust avaldama, mida tõestab noorte pakutud teemade või eestveetud arutelude rohkus seekordsel Arvamusfestivalil ning juba juunis toimunud noorte [eel]arvamusfestivalil. Kuidas see kõik võiks mõjutada eelseisvaid valimisi? Pakume välja kolm võtmeteemat, mida valimiste kontekstis käsitleda:

  • Kuidas tagada kõigile noortele sõltumata sotsiaal-majanduslikust taustast ning geograafilisest paiknemisest võrdväärsed võimalused osalemiseks?
  • Millises mahus ning vormis tagada noortevaldkonna strateegiline juhtimine ning noorteühingute rahastamine pärast valdkondliku arengukava lõppu (aastast 2021)?
  • Algatada avalik arutelu ning võimalike mõjude kaardistamine valimisea langetamiseks 16-eluaastale Euroopa Parlamendi ning Riigikogu valimistel.

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on katusorganisatsioon, mis ühendab 130 Eestis tegutsevat noorteühendust ja osaluskogu ehk suurim noorteorganisatsioone koondav katusorganisatsioon Eestis.