Imik.

FOTO: Pexels / CC0 Licence

Kõige tõhusam viis vastsündinute suremust kahandada on innustada rohkem pruukima kaht juba praegu kättesaadavat meetodit: emade vaktsineerimine ja rinnapiimaga toitmine, kirjutab arst ja vaktsinoloog Melvin Sanicas

Vastsündinud laste surma vältimine on üks ülemaailmse tervishoiukogukonna põhilisi eesmärke. Aga ehkki selle saavutamiseks on vaieldamatult tarvis tohutult investeerida tervishoiu taristusse, toob usutavasti suurimat tulu emade immuunsüsteemi tugevdamine ja rinnaga toitmine.

Üks ÜRO kestliku kestliku arengu eesmärkide ambitsioonikamaid eesrmärke on taotlus jõuda järgmise kümne aastaga vastsündinute ja laste välditavate surmade kadumiseni. Kui eesmärk suudetakse täita, ei kerki 2030. aastaks vastsündinute suremus üheski riigis üle 12 juhtumi 1000 elussünni kohta - see on pelgalt veerand tasemest, mis praegu valitseb mõnel pool Sahara-taguses Aafrikas.

Taotluse üüratust silmas pidades on tarvis sama üüratuid investeeringuid tervishoiu taristusse ja planeerimisse. Kuid võib-olla kõige tõhusam viis vastsündinute suremust kahandada on innustada rohkem pruukima kaht juba praegu kättesaadavat meetodit: emade vaktsineerimine ja rinnapiimaga toitmine.

Laste kaitsmine surma eest varases eas algab juba enne nende sündi. Kui naist vaktsineeritakse levinumate haiguste, näiteks gripi vastu, tekivad tema kehas antikehad, mis tuvastavad vastava viiruse ja võimendavad loomulikku reaktsiooni haigusetekitajate suhtes. Kui naine rasestub, kanduvad kaitsvad valgud platsenta kaudu lapsele üle.

Eriti väärib aga märkimist, et kasu kestab edasi pärast sündimist. Näiteks alla pooleaastastele lastele gripivaktsiini ei süstita, aga kliinilised katsed on näidanud, et lapsed, kelle ema on vaktsineeritud, on haiguse vastu paremini kaitstud. Ühes Bangladeshi emasid ja imikuid vaadelnud uuringus leiti, et vaktsineeritud emade lastel esines gripijuhtumeid koguni 63 protsenti vähem, tõsiseid hingamisteede haigusi oli aga emadel 36 protsenti ja vastsündinutel 29 protsenti vähem.

Emade immuunsüsteemi tugevdamine gripi suhtes aitab imikuid kaitsta ka kopsupõletiku eest, mis on üks levinumaid laste suremuse põhjustajaid. Ühes 2018. aasta analüüsis Nepalis, Malis ja Lõuna-Aafrika Vabariigis läbi viidud gripivaktsiini katsetuste kohta leiti, et imikutel tekkis 20 protsenti väiksema tõenäosusega kopsupõletik, kui ema oli vaktsineeritud. Niisiis, suurimad tulusaajad olid lapsed, kes olid veel liiga noored, et neid saaks pneumokoki ja gripi vastu vaktsineerida. Selle ja teiste uuringute tulemused peaksid andma kasina sissetulekutasemega riikide valitsustele tuge ja indu asuda kavandama oskuslikumalt vaktsineerimiskampaaniaid, mis aitaks tuntavalt alandada imikute haigestumist ja suremust.

Teisel laste suremuse vähendamisel viisil, nimelt rinnaga toitmisel, on väidetavalt veel suurem mõju. Rinnapiim on imikule täiuslik toit, mis sisaldab kõiki vajalikke valke, rasvu, vitamiine, mineraale ja ensüüme, mida vastsündinu vajab, et olla terve ja õnnelik. Ja mis kõige parem:. emad loovad reaalajas uusi antikehi, aidates sellega tugevdada noorukest immuunsüsteemi.

Paraku on rinnaga toitmise ja rinnapiima tarbimise tase tunduvalt allpool soovitatavat nivood. Pelgalt 40 protsenti kogu maailma imikutest toidetakse ainult rinnaga vähemalt pooleaastaseks saamiseni, nagu soovitab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Põhjused on erinevad ja keerulised, aga paljudes riikides on rinnaga toitmise kahanemisele kaasa aidanud vähene haridus üheskoos emapiimaasendaja tootjate agressiivse turundusega. Viimasel ajal on mõnikord Ühendriike süüdistatud emapiimaasendaja tootjate poolele asumises just vastuseisu tõttu WHO otsusele toetada rinnaga toitmist.

Emade veenmine last rinnaga toitma peaks olema küllaltki lihtne. Esiteks haigestuvad rinnaga toidetud lapsed tunduvalt harvem kõrvanakkustesse ja meningiiti ega kannata märkimisväärselt seedehaiguste ja kõhulahtisuse käes. Seda eelist saavad nad nautida, kuni rinnaga toitmine kestab.

Rinnaga toitmine tuleb kasuks samuti emadele. Uuringud on näidanud, et naised, kes on lapsi rinnaga toitnud, haigestuvad väiksema tõenäosusega sellistesse mittenakkuslikesse haigustesse, nagu südame ja veresoonkonna haigused, rinnavähk ja II tüübi diabeet. Suurel määral seisab selle taga fakt, et rinnaga toitmine aitab lõhustada lisarasva, mis koguneb naise kehha raseduse ajal. Juba üheleainsale rinnalapsele piima valmistamisega kulutab ema päevas kuni 500 kalorit.

Ehkki valdav osa noori emasid on võimelised last rinnaga toitma, ei suuda siiski mitte kõik naised vajalikul hulgal piima valmistada, põhjuseks kurnatus, depressioon või füüsiline nõrkus pärast sünnitusjärgset operatsiooni. Mõned emad lihtsalt ei suuda lapse vajadusi rahuldada, teistel puudub meditsiiniline või ühiskondlik toetus, mis aitaks neil rinnaga toitmise raskustest üle saada. Ent neile, kes saavad ja suudavad oma last vähemalt poole aasta vältel rinnaga toita, on kasu ilmselge.

Kui rahvusvaheline üldsus ikka tõsimeeli tahab täita kestliku arengu eesmärkides kirja pandud sihte tervise alal, tuleb tuntavalt tugevdada pingutusi, millega õhutada emasid kogu maailmas vaktsineerima välditavate haiguste vastu ja toitma vastsündinuid rinnapiimaga. Juba need kaks abinõu üksinda suudaksid vähendada imikute suremust vähemalt sama palju kui ükstapuha milline muu ülemaailmne tervishoiualane algatus.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane


Rahvatervisele pühendunud arst ja vaktsinoloog Melvin Sanicas on Sanofi Pasteuri piirkondlik - Aasia, Jaapan ja Vaikne ookean - meditsiiniekspert. Samuti on ta Maailma Terviseorganisatsiooni konsultant, võrgustiku Brighton Collaboration liige ning ühenduse Coalition for Epidemic Preparedness Innovations ja USA riikliku vaktsiiniprogrammi ameti sõltumatu eksperthindaja.

Copyright: Project Syndicate, 2017.

www.project-syndicate.org