/nginx/o/2017/01/05/6229469t1ha54d.jpg)
Päästjad alles asusid Genovas kokku varisenud silla rusude alt hukkunuid otsima, kui paremäärmusliku Liiga juht ja Itaalia siseminister Matteo Salvini oli juba jõudnud oludele vastavaks kohandada oma tavalise mantra, et kõiges on süüdi vereimeja Euroopa Liit – head katastroofi ei saa ju oma poliitilise agenda edendamisel ometi raisku lasta!
Nii põrutas ta kõigest paar tundi pärast ränka varingut, milles jättis elu ligi 40 inimest: «Suur osa Itaaliast vajab turvaliseks muutmist ja kui välised kohustused takistavad meil raha kulutamast oma maanteede turvalisusele… siis peame küsima endalt, kas austame neid kohustusi edasi või seame esikohale itaallaste turvalisuse. Loomulikult valime teise variandi.»
Nii sai kiiresti – enne kannatanutele kaastunde avaldamistki – taas natuke oma partei asja ajada ja meelde tuletada, et Salvini teeks kõik rahva heaks, kui vaid kuri Euroopa Liit ei keelaks itaallastel end ise valitseda.
Selles on Salvinil loomulikult õigus, et Itaalia infrastruktuur on lagunenud ja kehvas seisus. Aga näpu viibutamine euroliidu poole tundub kohatu, kui see, kes kõige kangemalt uutesse projektidesse investeerimise ja isegi hooldustööde vastu on olnud, on hoopis Liiga enda võimupartner, kogu senist poliitilist süsteemi saadanlikuks pidav Viie Tähe Liikumine.
Alles hiljuti arvas protestiparteisse kuuluv transpordiminister Danilo Toninelli, et kokku kukkunud sillal liikluskoormust vähendama pidanud uue viadukti projekt ei pruugi rahakulutust väärida.
Põhimõtteliselt on Itaalia populistlik valitsus paljude inimeste isikliku tragöödia kiiruga poliitiliseks tsirkuseks pööranud.
Ja see oli isegi viisakas vastuseis. 2014. aastal, kui üleujutused põhjustasid sealsamas Genovas vananenud infrastruktuuri tõttu suurt kahju ja inimohvreid, kuulutas Viie Tähe Liikumise asutaja Beppe Grillo, et avaliku raha matmine suurte taristuprojektide alla on asjatu raiskamine ning selle eestkõnelejad tuleb peatada kasvõi sõjaväge kasutades.
Eilseks olid kõik varasemad sõnavõtud unustatud ja sama transpordiminister Toninelli laulis juba teist laulu.
Viie Tähe Liikumise juht Luigi Di Maio lubas aga, et süüdlaste pead veerevad, ja seejuures oli süüdlane talle juba teada: teed haldav eraettevõtte. Kohe vandus ta, et kisub kurjade kapitalistide käest karistuseks magusa leiva ära. Nii sai temagi sarnaselt Salviniga paar poliitilist punkti kirja.
Põhimõtteliselt on Itaalia populistlik valitsus paljude inimeste isikliku tragöödia kiiruga pööranud poliitiliseks tsirkuseks, kus tuleb agaralt käsi vehkides endale tähelepanu tõmmata ja kõigist kõvemini karjuda: «Teised on süüdi, me rääkisime seda ju kogu aeg!»
Seejuures on mõistlik omada viletsat mälu (mis siis, et internet ei unusta midagi) ning hoiduda iga hinna eest analüüsist, tasakaalukusest ja taktitundest. Sest lõppeks pole neist mingit kasu, vaja on vaid ennast püünele upitada.
Just nii küüniline tundub Genova sündmusi jälgides olevat populistide tegevusplaan riikliku tragöödia korral ning itaallased lihtsalt näitavad ülejäänud Euroopale praegu jultumuse meistriklassi.