UEFA Super Cup. Madridi Atletico fännid Tallinna vanalinnas.

FOTO: Postimees

Eestil on lähiajaloos olnud tarkust kasutada avanenud võimaluste aknaid. Julgus unistada, annus hullumeelsust ja küllap ka õnnelike asjaolude kokkusattumus tõid Tallinna Euroopa jalgpalliklubide superkarikafinaali.

Eesti Jalgpalli Liit väärib tänusõnu, kuid arvestades, et valitsus eraldas viis miljonit eurot Lilleküla staadionile ja Tallinn toetas üritusi linnaruumis, andis kaudselt oma osa igaüks meist. Mängu ja staadioniga seoses on korduvalt küsitud, kas see raha läks ikka õigesse kohta? Võime vastata, et läks küll. Tõsi, superkarika mäng pole sportlikus mõttes sündmus, mida saaks kõrvutada jalgpalli MMi, EMi või mõne klubide sarja finaaliga. Põhimõtteliselt on tegemist pigem suurejoonelise show-mänguga UEFA Meistrite liiga ja Euroopa liiga võitja vahel.

Samas ei saa unustada tõsiasja, et Eestit jälgis eile õhtul 50 miljoni pealine üleilmne telepublik. Suurema auditooriumi saime kätte 16 aastat tagasi, kui Eesti korraldas Eurovisiooni lauluvõistluse finaalkontserdi. Tallinna sõitsid (ööbisid, sõid, jõid, kõndisid ringi ja säutsusid kõigest sellest sotsiaalmeedias) tuhanded fännid. Ainuüksi vutituristide siinsetest kulutustest teenisid ärid ja majutusasutused summa, mis moodustab suure osa Eesti maksumaksja panusest, riigi turundusest kõnelemata. Ja 2001. aastal avatud esindusstaadion on nüüd viimaks valmis, et võõrustada tulevikus Eesti jalgpalli, aga mitte ainult.

Ainuüksi vutituristide kulutustest teenisid ärid ja majutusasutused summa, mis moodustab suure osa Eesti maksumaksja panusest, riigi turundusest kõnelemata.

Eestis on peetud ja peetakse tähtsaid spordivõistlusi. 1980. aasta olümpiaregatt Tallinnas, murdmaasuusatamise MK-etapid Otepääl; Rally Estonia korraldajaid ajendab läbinisti kiiduväärt lootus kujundada võistlusest välja MM-sarja etapp.

Ent superkarikafinaalil on tänu spordialale globaalne mõõde. Tippjalgpallil on selles mõttes vähe konkurente – peamiselt vormel 1 ja tennis. Tippjalgpall ületab tavaspordi piire, võimendades sõnumeid ja emotsioone, mis peegeldavad inimeste elunägemusi, aga neid omakorda kujundades. Eile Lillekülas pallinud Atletico on töökuse sümbol, Eesti koondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Liverpool õpetab, kuidas tippjalgpallis osalemisega kaasnevate privileegide juures säilitada tugev side kogukonna vähemkaitstud liikmetega.

Keskmisele eestlasele möödus eilne sündmus palju märkamatumalt kui näiteks kuu aja eest toimunud Rally Estonia, sest sellega vahetult seotud eestimaalaste arv oli oluliselt väiksem. Ent pole põhjust arvata, nagu jäänuks finaalmatši tähendus Eestile selgusetuks. Suvise MM-finaalturniiri rekordiline vaatajaskond – ühte mängu vaatas vähemalt 20 minutit järjest 817 000 Eesti elanikku – viitab selgelt, et meie inimesed oskavad ja tahavad jalgpalli mõista.