Ülo Sõstra: ilutulestik on mürk, mitte silmarõõm

Ülo Sõstra Foto: Pm

Me kõik oleme harjunud uusaastaöö ilutulestikuga, mis tegelikult kestab sageli küll rohkem kui kaks nädalat. Kas on vaja sellega liialdada ja paisata õhku kümneid tuhandeid kroone, aga ilmselt veel palju enam?

Halenaljakas on kõrvalt jälgida Tallinna ja Rakvere tulevärgikorraldajaid, kuidas nad võitlevad esikoha pärast suurema ja kallima koguse pürotehnika õhkulaskmise eest. Aga raske on kokku lugeda neid linlasi, kes saadavad õhku igal ajal ja nii palju laenguid kui ise heaks arvavad.

Tavalised linnaelanikud, kes ei osta susisevaid rakette ja muid põrgumasinaid, jäävad kaotajaks. Keegi ei küsi neilt, kas tohib või ei tohi nende õuel rakette lasta. Vaesed koduloomad poevad paugutamise eest nurka ja värisevad hirmust. Lapsed nutavad, kui paugutamine hakkab ootamatult ja suvalisel ajal. Müra ületab mitu korda kõiki elurajoonides ettenähtud piire, aga keegi ei ole näinud ega kuulnud, et munitsipaalpolitsei oleks kedagi kunagi selle eest trahvinud.

Pürotehnilised segud ei ole sugugi nii kahjutud, kui tavainimene võib arvata. Nende koostisesse kuuluvad mitmed komponendid, mis tõstavad segu põlemistemperatuuri kuni 3500 °C. Sarnaseid segusid kasutatakse isegi metallide keevitamiseks.

Vaevalt keegi tahaks, et selline süütepomm aknast sisse lendaks. Leegi värvimiseks kasutatakse mitmesuguste elementide soolasid. Kollase leegi annavad tulevärgile naatriumisoolad, erk punane värv kuulub strontsiumi- sooladele, rohelist värvi raketid sisaldavad baariumi. Soolad ei põle, vaid langevad tolmuna tagasi pinnale.

Arvestades tulevärkide võimsust ja kestust, on raske ette kujutada, millises koguses seda tolmu Tallinnas maha langeb. See tolm ei ole ohutu, sest selles on baarium, strontsium ja mitmed kahjulikud lisandid.

Baarium näiteks on mürgine metall, mille ühendeid kasutatakse rotimürkides. Koos strontsiumiga on baarium ka luude hõrenemise põhjustaja. Pürotehnika võib oluliselt halvendada linna geokeemilist olukorda, kui seda kasutatakse piiramatul kujul.

Elujärje paranemisega on hakatud pürotehnikat suurel hulgal kasutama maakodudes ja aedlinnakutes. Seal tuleks arvestada asjaoluga, et mulda sattuvad kahjulikud elemendid kontsentreeruvad kergesti teatud aedviljades. Aedviljadega tuuakse ohtlikud elemendid toidulauale, kust need edasi hakkavad toimima juba inimese organismis. Ka väikelinnade elanikud võiksid piirata ilutulestiku suurust, et mitte reostada omaenese aedasid.

Pürotehnilistes segudes kasutatavad ained pole kunagi liiga puhtad. Leegile värvi andmiseks kõlbavad ka lisanditega soolad ning puhastamine on kallis. Lisanditena võib segudes olla veel väga erinevaid elemente.

Kaheksakümnendatel aastatel kattis Saksamaa kogu oma

strontsiumivajaduse, põhiliselt punaste rakettide ja ilutulestiku jaoks, Koola poolsaarelt ostetud apatiidi maagist, kus seda oli kuni poolteist protsenti. Ka pürotehnikas on palju lisandeid, mis pärast tulevärgi kustumist jäävad õhku suitsu ja tolmuna.

Tallinna kesklinnas on õhk sageli nii reostunud, et raske on hingata. Kevadel keerutab tuul seda tolmu veel palju kordi üles. Lume sulavesi uhub osa kahjulikke aineid merre ja kaladega satuvad need uuesti toidulauale.

Kas ei oleks aeg rangelt ja ajaliselt piirata pürotehnika kasutamist ning keelata igasuguste rakettide kasutamine lähemal kui 200 meetrit elumajadest? Ja kui me juba võitleme heitgaaside vähendamise eest, siis peaks samasugune soliidne aktsiis nagu tubakasaadustel olema ka pürotehnikal. Mõlemad ju kahjustavad inimeste tervist. Võiks hakata mõtlema hoopis teistele ohututele uue aasta tähistamise viisidele, kasutades näiteks aerostaate ja värvilisi prožektoreid.