Andres Sutt.

FOTO: / PM/SCANPIX

Vaatamata väga tugevale majanduskasvule ei ole meil eelarve ülejäägis, vaid hoopis kerges miinuses. Selline ei ole vastutustundlik eelarvepoliitika, kirjutab täna hommikul Reformierakonnaga liitumisest teada andnud Andres Sutt. 

Eesti riik ja ta tulevik läheb mulle korda. See on põhjus, miks ma otsustasin minna poliitikasse ja kandideerida kevadistel valimistel. Olen liberaalse maailmavaatega. Usun, et inimese vabadus, ausale konkurentsile avatud majandus ja lihtne maksusüsteem ning ühiskonna sallivus ja avatus aitavad Eestit edasi viia.

Eesti on andnud mulle suurepärase hariduse, kultuuri-ja väärtustepagasi ning võimaluse ennast teostada. Nüüd on aeg Eestile midagi tagasi anda. Ma soovin, et Eesti oleks ka tulevikus paik, kus inimestel on hea olla, mis pakub kõigile võimalust eneseteostuseks, kus on puhas loodus ja on kodumaa, mille üle saame uhked olla. Ja kuhu meie väismaal õppivad ja kogemusi omandavad lapsed tahavad alati tagasi tulla.

Olen elanud ja töötanud kokku ligi kümme aastat USAs ja Luksemburgis. See kogemus on õpetanud mind nägema Eestit rahvusvahelises perspektiivis. Lääne demokraatia, ja samamoodi Eesti, on teelahkmel. Väga palju sõltub meie kõigi tulevik sellest, milliseid poliitilised valikud teeb rahvalt mandaadi saanud Riigikogu ja valitsus.

Tugev riik seisab tugeval majandusel. Vaid siis on võimalik rahastada haridust, tervist ja kultuuri, maksta pensione, toetada nii lastega peresid, õppivaid noori kui abivajavaid eakaid, omada kaitseväge ning kindlustada eesti rahva ja keele kestvus. Ehkki majanduse hoog on täna väga kiire, on lähiaastate väljakutsed hästi teada – rahvastik vananeb, töökäsi napib, riigi roll majanduses kasvab ning Eesti ei ole enam nii atraktiivne investeerimispiirkond. Vaatamata väga tugevale majanduskasvule ei ole meil eelarve ülejäägis, vaid hoopis kerges miinuses. Selline ei ole vastutustundlik eelarvepoliitika.

Majanduspoliitiline debatt on seni keskendunud peamiselt maksude kaudu ümberjagamisele. Palju vähem pööratakse tähelepanu küsimusele - mida me saame teha, et majandus ehk maksubaas kasvaks, et Eestis oleks unistuste ärikeskkond? Kuid just see on keskne küsimus – mis teeb Eestist Läänemere piirkonna atraktiivseima ärikeskkonna?

Meil on palju ja häid e-teenuseid, kuid neist üksi ei piisa, et ärikeskkond oleks rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Näiteks on meie tööjõumaksud liiga kõrged selleks, et investor eelistaks Eestit. Tööjõud on mobiilne ning rahvusvaheliste ettevõtete ja talentide ligitõmbamiseks peab seda toetama ka vastav haridusüsteem, lastehoid jne. Aga seda ei pea tingimata rahastama Eesti maksumaksja. Toetava maksurežiimi puhul saab seda teha ka ettevõte.

Miks ei võiks Eesti olla Põhjamaade ja Kesk-Euroopa vahelise transiidi sõlmpunktiks, jättes siia võimalikult palju lisandväärtust ja seeläbi ka maksuraha? Näiteks Luksemburgi aktsiisipoliitika toetab väga selgelt seda, et riiki läbiv transiit ka tangib Luksemburgis. Või veelgi laiemalt, miks ei võiks Eesti olla osaline Euraasia ja Euroopa vaheliste kaubavoogude liigutamisel? Meile meeldib kõneleda edulugudest. Palju vähem räägime aga sellest, mis olid need põhjused, miks investor valis Eesti asemel mõne teise riigi või otsustas oma ettevõtte siit ära viia. Kuid see info on ülioluline, et muuta meie väärtuspakkumine heast parimaks. Ehk siis leiame need võimalused kuidas Eestit tervikuna rikkamaks teha.

Eesti senine edulugu on põhinenud nutikatel ja töökatel inimestel ning avatusel ja integratsioonil Euroopa ja kogu maailmaga. Täna ei ole need väärtused enam iseenesestmõistetavad. Üha sagedamini on avatus, sallivus ja integratsioon saanud hirmutamise tööriistaks paljudes demokraatiates, ja nii ka meil.

Eesti tulevik taandub poliitilistele valikutele. Eesti on mulle palju andnud ja nüüd on minu kord tagasi anda. Soovin võtta vastutust nende valikute tegemisel ning seetõttu kandideerin eelolevatel Riigikogu valimistel Reformierakonna ridades.


Andres Sutt on töötanud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) tegevjuhi vanemnõunikuna ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu liikmena, esindades Eestit IMFi Põhja-Balti valijaskonnas. Aastatel 2001–2009 oli ta Eesti Panga asepresident.