Raadio Kuku saate «Keskpäevatund» saatejuht Priit Hõbemägi ütles, et riigikontrolör Mihkel Oviiri aastaettekannet kuulates meenus talle nõukogudeaegne anekdoot,
Hõbemägi: me kuuleme ühte, aga näeme teist
22. oktoober 2011, 15:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mees läheb polikliinikusse ja nõuab vastuvõttu silma-kõrvaarsti juurde. Kui öeldakse, et on nina-kõrva arst, vastab mees, et see ei sobi: «Mul on vaja silma-kõrvaarsti, sest ma kuulen ühte, aga näen hoopis midagi muud.» Sama lugu on selle riigikontrolli aruandega. Me kuuleme oma valitsejatelt ühte, aga kui me ringi vaatame, siis näeme midagi hoopis teist. Võibolla vajame me kõik silma-kõrvaarsti,» arvas Hõbemägi.
Ainar Ruussaar nentis, et riigikontrolöri aruanne tema mäletamist mööda esimene kusagilt ametkonnast tulev dokument, mis on kirjutatud huvitavalt ja heas eesti keeles, mida on väga hästi toimetatud ja kus väga tõsiseid probleeme on illustreeritud väga asjakohaste Urmas Nemvaltsi pilapiltidega.
«Seda hämmastavam on Eesti võimulolevate tipp-poliitikute ärritus selle peale, kui keegi seletab lihtsaid asju arusaadaval viisil. Sest kõik on harjunud, et tulevad mingisugused aruanded ja arengukavad, mille kantseliidist ei saa keegi aru. Ja parem ongi, kui aru ei saa, sest siis saab lihtsalt öelda: olge vait! Kõik on hästi, pensionid tõusevad, tulevik on helge!» ütles Ruussaar.
Rein Kilk täpsustas, et jutt ei käi mitte kõikidest poliitikutest, vaid kõnealusel juhul tundis ennast puudutatuna just võimul olev Reformierakond. «Karjuma hakkas ikka see koer, kes kiviga pihta sai, ülejäänud seltskond noogutas päid. Aga me saame ju aru, et paljudes valdkondades on hädavajalikud muudatused.»
«Need valdkonnad on haridussüsteem, tervishoid, energeetika, pakendijäätmete kogumine, metsandus, kultuur ja kohalikud omavalitsused. Ühesõnaga suurem osa riigi elust,» täpsustas Hõbemägi.
Tema sõnul võis riigikontrolöri aruandest mitmes kohas välja lugeda, et üsna korrektselt tehakse plaane ja kavasid finantsiliselt ettenähtavale perioodile. «Oviir ütleb, et Eestil puudub praegu ettenägemisvõime ja reaalsed plaanid nendeks aegadeks, mis ulatuvad reede õhtust kaugemale. Et me peaksime rääkima asjadest, mis juhtuvad 25 aasta pärast. Ja kui palju siis inimesi on, see on täpselt välja arvutatav. Ja sellele keegi tähelepanu ei pööra – vaadata sinna, kuhu praegune viisaastakuplaan ei ulatu,» rääkis Hõbemägi.
«Mina lugesin sellest aruandest välja ka seda, et kogu Eesti on üles ehitatud väga vertikaalelt. On mingid sambad, kõik ajavad oma asja. On korrektsed rahanumbrid, on sõnastatud korrektsed eesmärgid, millest 50-60 protsenti ka täidetakse, aga puudub koostöö. Võtame suured valdkonnad nagu haldusreform, haridus või tervishoid. Haiglad ajavad oma asja, ametikoolid ajavad oma asja, gümnaasiumid oma asja, aga ei nähta üldist pilti,» lisas Ruussaar.