Steve Bannon.

FOTO: JOE RAEDLE/AFP/Scanpix

Endise Donald Trumpi strateegianõuniku, tuntud paremäärmuslase Steve Bannoni soov Euroopa radikaliseerida ja Vana Maailma populistid Euroopa Liidu vastu ühendada, võeti vastu häirekellade helina saatel. Euroopa näitas taas, et ülereageerimises ollakse meistritasemel.

Bannon võib tulla küll Euroopasse ideega, kuid ilma plaanita. Ta soovib kokku tuua Euroopa parempopulistid liikumise alla, mille mõjuvõimu saaks võrrelda tema poolt kurjaks geeniuseks tembeldatud George Sorose Avatud Ühiskonna Fondiga, värvates kümme täiskohaga töötajat ja luues Euroopa Parlamendi valimisteks Brüsselisse peakorteri.

Bannoni mõttega käib kaasas mitu aga. Bannon jättis arvestamata pisiasja, et teda ei soovi siin kontinendil õieti keegi näha, erandiks ehk töökohta vajav poliitiline laip Nigel Farage ja mõni teine Bannoni vana sõber. Tugevamad populistlikud jõud väidavad, et ei vaja USAst tulevat õpetajat. Peale selle pole Bannoni plaanidel kindlat rahastust ega aega, sest uitmõttest tulemuseni jõudmiseks on vaid kaheksa kuud.

Parempopulistid on Euroopa Liidu liikmesriikides viimastel aastatel järsult pead tõstnud. Näiteks Itaalias, Austrias, Poolas ja Ungaris ollakse tüüri juures, paljudes riikides küll suuresti isoleeritud, aga arvuliselt üsna tugevad. Kas Euroopa populistid vajavad Bannonit? Vaevalt.

Euroopa on taas suurejooneliselt üle reageerimas, nagu populistidega seoses on viimastel aastatel mitu korda näidatud.

Euroopa suuremad meediaväljaanded ja mõnigi poliitik nimetasid Bannoni plaani ohuks Euroopa demokraatiale ja Euroopa Parlamendile. Jah, venesõbralike jõudude suurem esindatus Euroopas kujutaks ohtu, samuti mõjuks Euroopa Liidule halvasti parlamendi paralüseerimine senisest rohkemate euroskeptikute poolt, aga tõmbame veidi pidurit.

Euroopa on taas suurejooneliselt üle reageerimas, nagu populistidega seoses viimastel aastatel mitu korda näidatud on. Igal nurgal nähakse parempopulismi tonti ja sellega võitlemiseks laskutakse samale tasandile, millel keskmine populist opereerib – karjutakse loosungeid ja endale sobimatust mõtteviisist tehakse vaenlane number üks.

Olgu Bannon enda arvates kui tahes kõva poliittehnoloog, kas tõesti usume, et üks üle lombi Euroopas tegutseda sooviv hulluke suudab uppi lüüa aastakümnetega ehitatud Euroopa Liidu? Veelgi enam, Bannonit on pärast Trumpi ebasoosingusse langemist saatnud üks häda teise järel.

Bannon kukkus läbi traditsiooniliselt vabariiklaste kontrolli all oleva Alabama senaatoriks pürginud Roy Moore’i kampaaniaga ega suutnud vastu pidada paremäärmusliku hääletoru Breitbart News juhina. Isegi Trump, kelle vaimset tervist on mitu korda kahtluse alla seatud, väitis, et Bannon on pärast Valgest Majast lahkumist hulluks pööranud.

Suur osa Euroopat surub populistide poolt tulevat ohtu maha, aga haugub vale puu all. Populistide tõstatatud probleemide konkreetne lahendamine traditsiooniliste poliitjõudude poolt tõestaks, et räuskav populism on mööduv nähtus, mille on esile kutsunud vanade tegijate liigne mugavus.