Juhtkiri: iseautost uue ministri ja valimiste avapauguni

Arvamusfestivali publikult küsiti, kas Kohtla-Järve tüdruku lahtise kirstuga matusepildi avaldamine Postimees oli õige või vale, jagunesid arvamused pooleks. Foto: Kaader videost

Päikselised päevad täis eriteemalisi debatte, sumedad augustiõhtud sõbralikus seltskonnas hea kodumaise söögi-joogiga – Paide arvamusfestival on end kuue aastaga Eesti enamasti lühikeses ja seetõttu avalike sündmuste rohkes suves märgilise üritusena kalendrisse kinnistanud.

Arvamusfestival on tõestanud oma vajalikkust, arendades Eesti arvamuskultuuri nii sisulises kui vormises mõttes. Iga festival on toonud esile teemasid ja vaatenurki, mis argimeedias varju jäänud. Arvamusfestival näitas anonüümse veebikommentaariumi marginaliseerumist ja samas ausa vaba avaliku mõttevahetuse jõudu. Festival on ühiskonnale õpetanud kaasamist ja ärakuulamist. Nimelt seepärast ongi Postimees olnud nähtavalt kohal kõigil kuuel arvamusfestivalil.

Ühe traditsiooni tekkimise juurde kuuluvad vältimatud arengutsüklid. Käivitamine, idealism ja entusiasm, seejärel buum ja massistumine, järgneb küllastumine ja teatav pettumus ning seejärel stabiliseerumine, mis omakorda võib välja jõuda stagnatsiooni. Arvamusfestival pole viimasesse etappi veel jõudnud, kuid esimesed on läbitud.

Kui 2013. aastal paar tuhat inimest Paides poolesajas arutelus kokku tulid, oli kogu üritus olemuselt üsna metsik. Uudsuse võlu muutis korralduslikud konarused vähetähtsaks. See masinavärk õlitati aga üha paremini käima ning juba aastaks 2015 oli arvamusfestival nii arutelude kui osalejate arvult laias laastus viis korda kasvanud. Põhimõtte «kui sind ei ole seal, siis pole sind olemaski» korjasid üles aga promotegijad ning turundus kippus varjutama sisu. Nähtav püüd suruda festivali raamidesse tekitas osalejais tunde, et vaba sõnaroki asemel saame nüüd rohkem etteantud programmi ja «turvalist» arvamist.

Arvamusfestival on end kuue aastaga Eesti enamasti lühikeses ja seetõttu avalike sündmuste rohkes suves märgilise üritusena kalendrisse kinnistanud.

Vaadeldes tänavust festivali arvudes, näeme, et arvamusfestivali külaliste arv pole enam kasvanud, vaid püsib stabiilselt 10 000 kandis. Arutelusid pole enam nii palju kui mõne aasta eest (160 enam kui paarisaja asemel), aga vast ongi olulisem liikuda kvantiteedilt kvaliteedi poole. Tänavust festivali iseloomustasid ka sündmused sündmuses – Eesti Meedia alal (Postimees, BNS, Kuku raadio) esitlesid TTÜ ja Silberauto Eesti esimest isesõitvat autot, sotsid tutvustasid uut ministrit, erakondade esimeeste debatis käidi välja valimisprogrammi põhipunkte, mis on omakorda märk ürituse mõjukusest.

Mullu läbi viidud arvamusuuringu järgi tulevad inimesed arvamusfestivalile ennekõike arutelusid kuulama, et saada uut infot ja teadmisi, ehkki oluliseks peetakse ka vaba aja veetmise võimalust. Ilmselt tulebki tegijail otsida kompromisse, et oleks tõsist ja lõbusat, uudsust ning varasemast tuttavat. Ent fookuseks olgu ja jäägu vabadus teemasid tõsta ja arvamust avaldada.