Gilad Shalit (paremalt teine) oma isa Noami (paremal), Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ja kaitseminister Ehud Baraki (vasakul) vahel.

FOTO: SCANPIX

Iisrael näitas paindlikumat poolt
 

See on äärmiselt erandlik olukord, kui Iisraeli ja Palestiina rahvas midagi koos tähistavad, kuid viis aastat Gaza mässuliste käes vangipõlves olnud Iisraeli sõduri Gilad Shaliti vahetamisega 1027 ­palestiinlase vastu on rahul mõlemad ­pooled.

Eelkõige on see Netanyahu valitsuse jaoks väga kaalukas sisepoliitiline samm. Vahetus, millega Iisrael nõustus, peaks andma Iisraeli inimestele kindlustunde, et oma kodanike päästmiseks on riik kõigeks valmis. Heroilise riigijuhi loorbereid hakkab loomulikult kandma Netanyahu.

Ent loorberipärjas turritab Netanyahu jaoks ka sisepoliitiline kahvel. Mitmed neist, kes selle kokkuleppe alusel vabadusse pääsevad, pole kaugeltki «süütukesed»: nad on röövinud ja tapnud nii Iisraeli sõjaväelasi kui ka tsiviilisikuid, halastamata lastelegi.

On tähelepanuväärne, et Iisraeli valitsuses hääletas «vahetusvabastamise» vastu kolm ministrit, nende seas ka välisminister Avigdor Lieberman, kes kunagi lõi lahku Netanyahu koduparteist Likudist ning asutas ja juhib parteid Yisra’el Betenu. Valitsuse otsuse vastu on Iisraelis tugevalt need, kelle lähedased on terrorirünnakuis hukkunud, samuti on otsust kritiseeritud Iisraeli senist käitumist arvestades: siiani on Iisrael terroristidega läbirääkimistest keeldunud ning leitakse, et sellise kokkuleppega näitab Iisrael end nõrgana.

Hamasi jaoks on see vahetus aga läbirääkimiste võit. Fatah, kes on aastaid edutult sama eesmärgi poole püüelnud, esitles mõne nädala eest Palestiina omariikluse kava, mida omakorda ei toeta Hamas. Mässuliste vabastamine peaks andma Fatahile üsna selge signaali, et Iisrael teeb koostööd sellega, kes ÜROs iseseisvustaotlustega ei vehi. Nii on selle sammuga avanenud Netanyahule hea võimalus lüüa kiil ka palestiinlaste vahele.

Muu maailm saab aga teada, et teatud tingimustel on Iisrael valmis palestiinlastega siiski läbi rääkima ja omalt poolt järeleandmisi tegema. Ning oma paindlikuma poole esitlemisega loodab Iisrael saada mõningast revanši rahvusvahelise avaliku arvamuse silmis. Iisraeli stabiilsus tugineb ennustatavatel suhetel. Kuid ennustatavus on kõikuma löönud.

Obama küll endiselt toetab Iisraeli, kuid ei tee seda enam nii tingimusteta nagu varasemad administratsioonid. Suhted Egiptusega püsivad veel sealse sõjavälise valitsuse tõttu, kuid valimised võivad siin muutusi tuua. Vahekord Türgiga on aga jäine läinud aastast, kui Iisrael ründas Türgi abilaeva ja selle käigus hukkus üheksa Türgi kodanikku.