Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2015/09/09/4469527t1h1907.jpg)
/nginx/o/2008/12/12/104516t1h2680.jpg)
Üleskutsele panna kirja tänavust aastat iseloomustavad sõnad reageerisid sajad postimees.ee lugejad. Pakutud sõnad ja põhjendused olid lõviosas seotud muutustega majanduses. Ülevaate tegi Neeme Korv.
Kui veel mullu oleks kindlasti pakutud «pehmet maandumist» (võiks ka tänavu, ainult et igas kontekstis jutumärkides), siis tänavu, eriti teisel poolaastal saabus karm tegelikkus, esiti «finantskriisi», seejärel «majandussurutise» ja «majanduskriisiga».
Ja siis tuli «koondamine»…
«No kui mõelda viimase kolme kuu lehelugude peale, siis muud sõna kui «majanduslangus» seal ei näinudki,» kirjutab postimees.ee lugeja Pille, võttes ühe-teema-sügise ühe lausega kokku. Ele meelest võiks veelgi lihtsamalt: «Selle aasta sõna võiks olla «langus», kuna palgad ei ole kiita, poes müüdavad kaubad on allahindluses, inimestel palgad ei tõuse, vaid langevad, kinnisvara hinnad langevad jne jne jne»
Või: «Mullid läksid ära ja saabus tõehetk.» Või «illusioonide tõehetk».
Mõne arvates pole aga seda päris õiget sõna võimalik üleüldse välja öeldagi: «Selle jaoks sõna polegi, aga kui huuled prunti ajada ja kiiresti õhku sisse imeda, tuleb selline vaakumi õhuga täitumise vilin-lurin. Umbes sama häält teeb ka mu rahakott viimased pool aastat.»
Tore, et ka võimumehi meeles peetakse. «Lootusetus olukorras hurraatamist» defineeritakse 2008. aasta kontekstis kokku sõnaga «ansipism».
Sammastest ja nendega seotud saagadest ei saa viimastel aastatel ka üle ega ümber. Ühe arvaja meelest iseloomustab sõna «kiususammas» nii Vabadussõja võidusamba ümber toimuvat kui suhtumist rahvasse.
«Hea illustratsioon võimulolijate arrogantsusest, korruptsioonist ja ärapanemisest. JOKK rullimisest ja heade tavade defitsiidist meie riigis. Samba naabruses rajatav eraparkla on rahvale serveeritud kui linnaruumi parendamine. Isegi küsiti, mida linnakodanikud uuelt väljakult ootavad. Kodanike enamus lootis «väikekodanlikult turvalist» ala, aga saavad «sillaaluse tuulelagendiku».»
Leidub ka neid, kel on välja pakkuda nii-öelda positiivne programm. Et aasta sõna võiks olla «kokkuhoid». «Lihtsalt ei osta kampaaniate ajal mittevajalikke asju ja säästad päris palju. Ja poodi tuleb minna täis kõhuga, siis jäävad ära emotsioonidel põhinevad ostud. Kõik enda rahakoti najal kogetud.»
Aga lõpuks sai ju kõik alguse odavast laenurahast. Sõnad nagu «sms-laen», «kiirlaen», «sendioksjon» on tänavugi endiselt päevakorral. Linnalegendi järgi olevat sms-laenukontorid veel ainsad, kes tänapäeval töötajaid juurde võtavad…
«Pakun, et see sõna on «piiks-piiks»! See peegeldab hästi eestlast, kes mõtlemise asemel piiksub ja piiksutab,» märgib lugeja Virginia. Siia mahuks ka kellegi hambamehe pakutud «kvaliteetkinnisvara».
Üllatavalt summutab üha nutusemaks muutuv olukord majanduses isegi korruptsioonikahtlused, mida tänavune aasta lausa küllusesarvest pakkunud on. Siiski leidub ka seda iseloomustavaid sõnu.
Küllap viimastel päevadel avaldatud materjalide põhjal jäi õige mitmele lugejale eredana meelde ärimees Rein Kilgi tekstis korduvalt läbi jooksnud sõna «füür», mis ilmselt kannab endas väga selgelt tähendust kui «raha millegi äraklattimiseks».
Majanduskasvu hiigelaastatel kasvasid palgad ja odavnes elektroonika, sülearvutist sai uhkusasja asemel paljudele harilik igapäevane töövahend. Tänavust aastat meenutanud lugejad märkisid ära ka sellised sõnad nagu «rüperaal» ja «lollikannel».
Viimane, muide, tähendas algselt kõnekeeles arvelauda. Seda nõukaaegset müüjate ja raamatupidajate tööriista, mida 21. sajandi noored ehk ei teagi. Aga paistab, et sõna tuleb «sülearvuti» sünonüümina mühinal tagasi, vähemalt ajaveebides.
Päris paljud Postimehe üleskutsele vastanud pidasid aga tähenduslikuks sõna «märkamisaeg». Annika kirjutab: «Miks peaks tänavusest aastast kõlama jääma majandussurutis? Kiduraid aastaid on olnud enne ja tuleb veel, aga selletaolistel üritustel meenuvad ja süvenevad tunded aitavad rasketest aegadest läbi minna. Veel üks argument sõna «märkamisaeg» poolt on, et see ei pruugi tähendada mitte ainult suurepärast öölaulupidu, vaid ka Eestit ja Eesti inimesi märkavat suhtumist üleüldse.»
Või üks teine tähelepanek (pakkus sõnu «initsiatiiv» ja «avalik huvi»): «Inimesed on äkki hakanud ühtäkki massiliselt huvi tundma toimuva vastu, keskkonna probleemid – teeme ära projekt, eesti – öölaulupidu.»
Ja veel üks põhjendus: «Me oleme hakanud märkama – hinnad on liiga kõrged, korruptsiooni on igal pool, laenudega priisatakse, Eesti on habras (sõda Gruusias pööras silmad meile endile – kui haavatavad meie tegelikult oleme), Eesti sai äkitselt 90, Eestis on maailmatasemel inimesi («Laululahingu» võitnud koor sai MÄRKIMISväärse koha Šveitsis; Kanteri kuld, Jaansoni ja Endreksoni hõbe, rääkimata veel mitmetest inimestest, kes tänavu aasta võitis).»
Tegelikult lausa üllatav, et keegi ei paku «detsembrikuumust», mis võiks ju seostuda nii ilma kui filmiga. Aga see-eest arvab Elle Tartust, et kuum sõna on «novembritorm», mis panevat lausa luuletama: «Läbi akna tore kaeda / loodust, mis nii äkiline / Mõtted viivad üles taeva / kus on lumekahur valla.»
Ja lõpuks veel üks sõna, mida lugejad üsna usinasti välja pakkusid, oli «absoluutselt». «Lalalalalalalaa no mis elu see on?» kummitab inimestel ilmselt ikka veel…
Kõik tsitaadid on pärit postimees.ee foorumist