Olümpiavõitja, maailmameister, 11-kordne tiitlivõistluste medalimees. Milline hinne sellisele elutööle anda? «Tubli neli,» arvas Gerd Kanter (39) Berliinis Euroopa meistrivõistlustel äsja antud lahkumisetenduse järel.
Suur mees, suur hing (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigest neli?! Aga just selline Kanter ongi – ühtaegu tagasihoidlik ja teisalt maksimalist. Alati saab ju paremini!
Legendiks õnnestub end soovi korral kirjutada ka ise, kuid selline kuulsus ei pea enamasti ajaproovile vastu. Kanter on seevastu alati armastanud sporti endas, mitte ennast spordis. Ei ajanud ta iial enne olümpiat või MMi rinda kummi ega kuulutanud: mina lähen medalit võtma! Ent tõi neid ometigi koju süle ja seljaga. Seda suudab vaid mees, kes teab oma hinda.
Sestap ongi olnud lihtne talle mitte ainult kaasa elada, vaid ka teda austada. Nii suure spordimehe kui ka suure inimesena. Aitäh, Gerd!