Eestimaalane hakkab raha kõrvale panema liiga hilja (4)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoiupõrsas.
Hoiupõrsas. Foto: Caro/Preuss

Keskmise Eesti elaniku säästud hakkavad jõudsasti kasvama, kui ta on jõudnud umbes 50ndatesse eluaastatesse. Võrdluseks: Saksamaal hakatakse raha kõrvale panema, kui saadakse 30. See on koht mõtlemiseks, leiti Paides Arvamusfestivalil.

Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla rääkis Swedbanki vastavat teemat puudutaval arutelul «Jaan, Jānis või Justas – kes on jõukam?», et toetudes tema koduettevõtte, mille turuosakaal Eestis on märkimisväärselt suur, andmetele võib öelda, et umbes pool säästudest kuulub inimestele, kes on üle 60. eluaasta. Töölkäivate inimeste säästud on aga väikesed. Tekib küsimus, miks hakatakse alles nii hilja säästma? 

Omaette arutelu vajaks ka kehtiv pensionisüsteem. Tamla tõi võrdluseks, et kui Eestis läheb tööandja poolt makstavast sotisaalmaksust pensionikassasse 20 protsenti, siis Rootsis, kus maksud on kõrgemad kui siin, läheb 19,5 protsenti ehk umbes sama palju. Eestis saab selle investeeringu tagasi pensionina, mille suurus on 40 protsenti palgast. Rootsis on see sama näitaja aga 65 protsenti. Kust tuleb erinevus? Tamla sõnul on teisel pool Läänemerd kasutusel coroporate pension plan ehk süsteem, kus ettevõtted rahastavad töötajate pensionitesse. Kui vaadata näiteid maailmast, siis meelitatakse ettevõtjaid maksueelistega seda tegema.   

Kommentaarid (4)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles