Jaan võib küll jõukam olla, aga tal on ka rohkem kohustusi kui Jānisel või Justasel

Balti riikide lipud. Foto: Peeter Langovits

Eestlased on võrreldes lõunanaabritega küll veidi jõukamad, aga neil on ka see-eest rohkem kohustusi, tõdeti Arvamusfestivalil Paides.

Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla rääkis Swedbanki korraldatud arutelul «Jaan, Jānis või Justas – kes on jõukam?», et on erinevaid pingeridu, kus üks Balti riikidest on teistest eespool. Nii ka rikkuse poolest. Kõige parem viis, kuidas saada ülevaade, millise maa keskmine elanik on jõukam, on, kui võrrelda riigiti varade ja kohustuste mahtu ning sissetulekuid.  

Leedu keskpanga peaökonomist Vaidotas Šumskis tõi välja, et Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmete järgi on keskmise Jaani rikkuse väärtuseks 22 000, Janisel 21 500 ja Justasel 18 500 Ameerika Ühendriikide dollarit. Seega on eestlased justkui jõukamad.

Tamla sõnul võib Jaanil küll 3000 euro väärtuses rohkem varasid oll kui lõunanaabritel, aga tal on see-eest ka samavõrra rohkem kohustusi. Nii et finantsvarade rikkuse poolest on kõik kolm Baltimaad samal tasemel. 

Šumskis juhtis tähelepanu, et statistika koostamisel ei arvestata varimajanduse osakaalu. Tema sõnul võtab see näiteks Leedu majandusest enda alla lausa neljandiku. Seega ei ole täit ülevaadet, kui jõukas on keskmine leedulane. Näiteks tarbimise poolest on lõunanaabrid kohati eestlastest ees. Nii et selle järgi saab isegi öelda, et sealmail ollakse jõukamad kui Eestis. 

Jõukuse kasv on panelistide sõnul aeglane protsess. Tamla tõi võrdluseks Soome ja Rootsi. Mõlemas riigis on palgad enam-vähem võrdsed. Aga kummas on keskmisel elanikul rohkem finantsvarasid? Õige vastus on Rootsi. Sest rootslastel on olnud aega ligi 200 aastat rahulikult varasid akumuleerida. Seega võivad Baltimaad palgatasemega kunagi Lääne-Euroopale järele jõuda, aga finantsvarade poolest veel mitte.

Oma osa jõukuse kasvul on finantskirjaoskusel. On kaht moodi võimalik seda tõlgenda. Ühe definitsiooni järgi on finantskirjaoskus lihtsalt teadmine majandusest. Teise kohaselt on see kooslus majandusvaldkonnaga seotud teadmistest, hoiakutest ja käitumisest. Neid näitajaid võtab arvesse ka OECD erinevate maade finantskirjaoskuse hindamisel.

Baltimaad on finantskirjaoskuse poolest enam-vähem sama mustriga. Kõigis kolmes riigis on see tõusuteel. Mittetulundusühingu Rahatarkus juhatuse liige Leonore Riitsalu sõnul tõi siinkohal esile kaks huvitavat tõika. Nimelt on Eestis ja Lätis naised rahaasjadest teadlikumad kui mehed ning Leedus on see vastupidi. Leedu puhul saab öelda ka seda, et teadmised finantsasjadest on halvemad, aga see-eest on seal majanduslik käitumine parem kui teistes Balti riikides.