Andrei Kuzitškini ülevaade Vene meediast: väljamõeldised Eesti kohta levivad jätkuvalt

Lenta.ru lugu «Viin on vanemate eelis». Foto: Ekraanitõmmis

Avamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin kirjutab, millest räägiti Vene meedias juuli lõpus ja augusti alguses.

Nagu teada, ammutab Vladimir Putini režiim jõudu müüdi loomisest ja levitamisest, nagu oleks Venemaa üdini vaenlastest ümbritsetud. Niisugune sissepiiratud kindluse seisund lausa kohustab Venemaa rahvast koonduma juhtkonna ümber ning taluma «võidu nimel vaenlase üle» ainelisi raskusi ja kodanikuvabaduse piiranguid. See mudel töötas pikka aega vähimagi tõrketa. Ent nüüd, paistab, on laevuke nimega Putini-Venemaa lekkima hakanud.

Sellest annavad tunnistust Levada-keskuse juulikuise küsitluse tulemused. Viiekümne kahes Venemaa föderatsioonisubjektis korraldatud küsitlus näitas selgelt, et inimeste tähelepanu koondub välispoliitiliste probleemide asemel üha enam sisepoliitilistele küsimustele. Nii jälgis Putini kohtumist Trumpiga ainult 30 protsenti auditooriumist, aga pensionireformiga seotud küsimused huvitavad enam kui 90 protsenti küsitletutest.

Sealjuures täheldas Levada-keskus Venemaa riigiasutuste tegevuse heakskiitmise tuntavat vähenemist. Nii langes nende osakaal, kes kiidavad heaks president Putini tegevuse, maikuise 79 protsendi pealt juuliks 67 peale, nende osakaal aga, kes presidendi tegevust heaks ei kiida, kasvas samal ajal 20 protsendi pealt 32 peale. Negatiivne suhtumine Venemaa valitsusse kasvas maist juulini 57 protsendi pealt 69 peale, negatiivne suhtumine riigiduumasse 55 protsendi pealt 65 peale.

Kõige suurem sensatsioon aga peitub tõigas, et maist juulini suurenes nende venemaalaste arv, kes suhtuvad hästi Ameerika Ühendriikidesse, 20 protsendi pealt 42 peale. Samal ajal USA kriitikute osakaal langes 69 protsendi pealt 40 peale. Samuti paranes Venemaa elanike suhtumine Euroopasse: Euroopa Liidu poolehoidjate osakaal suurenes 27 protsendi pealt 42 peale, vastaste oma aga kahanes 55 protsendi pealt 38 peale.

Levada-keskuse eksperdid järeldasid, et «elanikkond on väsinud vastasseisupoliitikast lääneriikidega, mis käib juba mitmendat aastat ja on toonud kaasa elanikkonna sissetulekute alanemisse. Elanikkonna reaaltulu üldine langus alates 2014. aasta kevadest on olnud 11-13 protsenti, hinnad kasvavad, teadet peatsest pensionireformist käsitletakse rünnakuna kodanike heaolu vastu. Arusaam, et maa juhtkond püüab teostada oma geopoliitilisi eesmärke elanikkonna arvel, konfiskeerides neilt selleks vajalikke vahendeid, on kutsunud massiliselt esile ärritust ja rahulolematust. Sel taustal on järsult muutunud arusaamad presidendi ja valitsuse välispoliitilise kursi efektiivsusest, kulutused sõjale Süürias ja Donbassis, sõjaväe ümberrelvastamisele ei tundu enam nii õigustatud ja õiglased, lääne ohtu hakatakse aga kiiresti ümber hindama.»

Ent Euroopas on nähtavasti Levada-keskuse uuringu tulemused veel teadmata ja seal peetakse jätkuvalt Venemaad tõsiseks ohuks. Seda näitab mõttekoja Euroopa Välissuhete Nõukogu aruanne, milles loetletakse Euroopa Liidu julgeoleku põhilised ohutegurid, vahendab Venemaa infoagentuur Polit.ru.

«Esikoha eurooplaste «hirmuedetabelis» hõivavad radikaalsed islamistlikud rühmitused, kes korraldavad aeg-ajalt Euroopas terrorirünnakuid.

Teisel kohal on korraga kaks ohtu: hargmaised kuritegelikud organisatsioonid ja Venemaa. Nad jagavad omavahel reitingutabeli hõbedase koha. Kusjuures veel alles 2008. aastal Venemaa peamiste ohtude kolmikusse ei kuulunud.

Kolmanda koha hõivas aga Põhja-Korea oma tuumapotentsiaaliga. Aruande autorid märgivad, et teistest enam väljendasid pelgustunnet Venemaa vaenulikkuse ees küsitletud Soomes, Eestis, Rumeenias, Leedus ja Poolas. Teiselt poolt tuleb märkida, et Euroopas on endiselt hulk riike, mis on Venemaa suhtes täiesti neutraalsed ega näe Venemaa poolt mingeid ohte või ähvardusi. Sellesse nimekirja kuuluvad Küpros, Itaalia, Kreeka, Ungari ja Portugal.»

Eesti, mis kujutab endast Euroopa eelposti Euroopa Liidu idapiiril, on mõistagi esijoones Venemaa rünnaku ohus ning «hübriidsõja» sihtmärk. Seda kinnitas ka Eesti välisluure ülem Mikk Marran, kes tõi avalikkuse ette andmeid Venemaa mõjuagentide tegevuse kohta meie maal. Venemaa meedia kajastas seda loomulikult uudisega, millele lisandusid sapist nõrguvad kommentaarid.

Kuid selgus, et Marran ei paljastanud kogu Eesti sisejulgeolekut ähvardava ohu suurust. Näiteks levitab Venemaa ajakirjandus innuga teadet, et Eesti on jõudnud alkoholitarbimise poolest esiritta. Infoagentuur Lenta kirjutab:

«Maailma Terviseorganisatsiooni andmete kohaselt hõivas maailma alkoholi tarbivate maade seas möödunud aastal esikoha Valgevene. Järgnesid Ukraina ja Eesti. Neljandal kohal oli igati hea eluga Tšehhi, meie [Venemaa] olime viiendad. Eesti on esikolmikusse jõudnud esimest korda, tavaliselt on nad olnud teises kümnes. See on seotud alkohoolsete jookide tarbimise vanusepiirangute kaotamisega. Nüüd võivad juua kõik eestlased, kes on saanud 16-aastaseks [!] Tasub tähele panna, et see käib ka välismaalaste kohta. Alkoholireisid sellesse Balti riiki on muutunud õige populaarseks.»

Nagu toodust näha, levivad jätkuvalt väljamõeldised Eesti kohta, mis toovad meie maa mainele kahju: Eesti ei ole juba ammu alkoholi tarbimise poolest maailma esireas. See on aga ainult tilluke osa kõigist hübriidohtudest, mille siht on külvata kaost ja tekitada inimeste peas segadust.

Aga praegu valitseb õues suur palavus ja nii sobib lõpetada anekdootidega kuumadest eestlastest.

• Eesti rahvatarkus: tasa sõuad, vähem venelasi.
• Eestlased mõtlesid välja uudse kohvisordi: aeglaselt lahustuv.
• Armeenia raadiolt küsitakse: «Miks president Kersti Kaljulaid sõidab Narva?» – Armeenia raadio vastab: «Ta tahab näha, kuidas elatakse Venemaal.»

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

---

Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta vene keele õpetajana.