Jah, kellele meist meeldiksid maksud! Kuid samas saavad inimesed suurepäraselt aru, et riik ei saa toimida maksutuluta, hüved ja turvalisus ei saja alla nagu taevamanna. Jah, valitsusel peab olema julgust langetada ebapopulaarseid otsuseid, aga kui rahvas neid ei mõista, siis järelikult pole suudetud neid veenvalt põhjendada. Võiks ju olla nii, et osa küll protestib, aga mõistlik pool vaigistab need hääled argumentidega.
Ülemäärast viinahimu ja alkoholitootjate lobi rahva kriitika tuumaks pidada on küüniline ja primitiivne – avalikkus mõistab suurepäraselt, milliseid sotsiaalseid ja elukondlikke probleeme alkoholi liigtarvitamisega kaasneb. Samas sedagi, et otsustaja ei saa demagoogiaga õigustada valesti tehtud plaane. Kui Jüri Ratase valitsuse poliitilised eelkäijad tegid valeotsuseid, siis tulnuks need korda seada, mitte ajada asi esmalt veel hullemaks ja kui siis viimaks korrektuurini jõutakse, on probleemid juba käes.
Selles 60 protsendis, kes alkoholiaktsiisi langetamist õigeks peavad, peegeldub taju, et tervishoiukulud ja alkoholi tarvitamine ei vähene, samal ajal soovunelmana eelarvesse planeeritud summas makse ei laeku. Selle asemel saime alkoholiralli Läti vahet, mis kajastub juba ka turismistatistikas – mullu edestas Läti eestlaste varasemat populaarseimat sihtkohta Soomet.
Rahvas märkab sedagi, et eelarves tehtud vead mõjutavad paljusid valdkondi. Kultuurkapitali juht meenutab Postimehe arvamusrubriigis, et 3,5 protsenti kogutud alkoholi- ja tubakaaktsiisist jaotatakse kulka kaudu kultuuri ja spordi toetuseks. Paanikaks esialgu põhjust pole, aga muretsemiseks siiski, sest mõju kulka eelarvele on olemas.