Alkoholikauplus Läti piiril.

FOTO: Mailiis Ollino

Ligi 60 protsenti rahvast peab valitsuse maksupoliitilist suunda – alkoholiaktsiiside tõstmist – valeks, näitab Kantar Emori uuring. Kuigi inimeste arvamust selles küsimuses võib püüda naeruvääristada, olukorda poliitiliste eelkäijate süüks ajada, fookust PR-trikkidega hägustada või otsustajaid märtri staatusse tõsta, pole ikkagi pääsu – teadmine tuleb omaks võtta ja selle eest ka vastutada.

Jah, kellele meist meeldiksid maksud! Kuid samas saavad inimesed suurepäraselt aru, et riik ei saa toimida maksutuluta, hüved ja turvalisus ei saja alla nagu taevamanna. Jah, valitsusel peab olema julgust langetada ebapopulaarseid otsuseid, aga kui rahvas neid ei mõista, siis järelikult pole suudetud neid veenvalt põhjendada. Võiks ju olla nii, et osa küll protestib, aga mõistlik pool vaigistab need hääled argumentidega.

Ülemäärast viinahimu ja alkoholitootjate lobi rahva kriitika tuumaks pidada on küüniline ja primitiivne – avalikkus mõistab suurepäraselt, milliseid sotsiaalseid ja elukondlikke probleeme alkoholi liigtarvitamisega kaasneb. Samas sedagi, et otsustaja ei saa demagoogiaga õigustada valesti tehtud plaane. Kui Jüri Ratase valitsuse poliitilised eelkäijad tegid valeotsuseid, siis tulnuks need korda seada, mitte ajada asi esmalt veel hullemaks ja kui siis viimaks korrektuurini jõutakse, on probleemid juba käes.

Selles 60 protsendis, kes alkoholiaktsiisi langetamist õigeks peavad, peegeldub taju, et tervishoiukulud ja alkoholi tarvitamine ei vähene, samal ajal soovunelmana eelarvesse planeeritud summas makse ei laeku. Selle asemel saime alkoholiralli Läti vahet, mis kajastub juba ka turismistatistikas – mullu edestas Läti eestlaste varasemat populaarseimat sihtkohta Soomet.

Rahvas märkab sedagi, et eelarves tehtud vead mõjutavad paljusid valdkondi. Kultuurkapitali juht meenutab Postimehe arvamusrubriigis, et 3,5 protsenti kogutud alkoholi- ja tubakaaktsiisist jaotatakse kulka kaudu kultuuri ja spordi toetuseks. Paanikaks esialgu põhjust pole, aga muretsemiseks siiski, sest mõju kulka eelarvele on olemas.

Valitsusel peab olema julgust langetada ebapopulaarseid otsuseid, aga kui rahvas neid ei mõista, siis järelikult pole suudetud neid veenvalt põhjendada.

Aktsiisiotsuseid vastu võttes ja varasemaid uuesti läbi vaadates tulnuks olukorda paremini analüüsida. Eesti oli ju pikka aega soodne turg põhjapoolsele jõuakale naabrile. Pärast tehtud otsuseid oli meil endil lõunas odav naaber ning kõik, mis sellega kaasneb, pidanuks olema kogemustele toetudes algusest peale selge.

Rahval kõrgeima võimuna pole enam vaja pikalt oodata. Eelolev sügis toob valimiskampaania, mille käigus saavad poliitilised jõud läbi vaielda nii maksuküsimused kui ka nende mõju ühiskonnale. Juba märtsis saab aga valimiskastide ääres otsustada ja valida end esindama need, kes suudavad oma tulevasi otsuseid põhjendada ning näha ette ka nende laiemat mõju.