Kertu Saks FOTO: Arno Mikkor

FOTO: Arno Mikkor

Kultuuri ja spordi rahastamine üldiselt vajaks korrastamist ja täpsemat rollijaotust kulka, kultuuriministeeriumi, kohalike omavalitsuste kui muude allikate vahel, kirjutab Eesti Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks.

Viimasel ajal kohati teravaks kippuvas diskussioonis aktsiisipoliitika üle kipub ununema, mis on aktsiiside kogumise eesmärk, ning tasub ka meenutada, millist rolli täidab kogutud raha kultuuri ja spordi toetamisel. 3,5 protsenti kogutud alkoholi- ja tubakaaktsiisist läheb kultuurkapitali kaudu just sellisteks toetusteks.

Seoses muudatustega aktsiisipoliitikas on tekkinud hirm, et kultuurkapitalil polegi enam toetusteks raha. Peale selle on viimasel ajal kultuurkapitalis toimunud muutused tekitanud ebakindlust ja muret, ega kultuurkapitali süsteem liiga bürokraatlikuks muutu.

Kust tuleb kulka raha?

Kultuurkapital (omadele kulka) jagab toetusi peale alkoholi- ja tubakaaktsiisi ka hasartmängumaksu laekumisest. 2018. aastaks ennustati alul väga suurt alkoholiaktsiisi laekumise kasvu, koguni kuni 20 protsenti. Seda aga ei tulnud, sest valitsus otsustas, et 2019. aastaks planeeritud aktsiisitõus jääb ära.

See mõjutab kulka eelarvet, aga suureks mureks pole põhjust, sest alates 2002. aastast on laekumised kogu aeg kasvanud. Ka sel aastal on viimase prognoosi järgi toetusteks jagada kokku 19,735 miljonit eurot ning kultuuriobjektide finantseerimiseks 7,998 miljonit eurot. See teeb kokku 5,8 protsenti rohkem kui 2017. aastal. Seega on trend ka sel aastal siiski positiivne.

Kultuurkapital toetab riiklikult tähtsate kultuuriobjektide ehitust. Kunstivaldkondade taotlejad on väljendanud muret, kas mitte ei rahastata n-ö betooni nende arvel. Selgituseks: kui 2002. aastal ehituste rahastus eelarvesse tuli, tõsteti selle võrra hasartmängumaksu protsenti, mis kulka saab. Seega ei tule ehitamine ühegi teise valdkonna arvelt, vaid selleks loodi oma rahakott.

Juba 1996. aastal otsustas riigikogu, et kolm riiklikult tähtsat objekti, mida kultuurkapitali kaudu rahastatakse, on Kumu, Eesti Rahva Muuseum ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdisaal. Kumu on valmis ja makstud, ERM on valmis, kuid rahastame selle ehitust veel tagantjärele kuni aastani 2022, ning EMTA saal on valmimas. Toompea koridorides arutatakse juba ka, mis võiks olla järgmised kolm kogu rahvast ühendavat kultuuriobjekti, mida sellise ühiskondliku kokkuleppe alusel rahastatakse.

Kultuurkapital saab ka sihtotstarbelisi annetusi. Viimastel aastatel on nii eraisikud kui ka ettevõtted annetanud meie tõlkeprogrammidele sadu tuhandeid eurosid. Heitliku aktsiisilaekumise tuules oleksime annetajate toest kindlasti enamgi huvitatud. Eraisikutel ja ettevõtetel oleks parem annetusi teha, kui need oleksid tulumaksuvabad. Praegu need seda ei ole. See otsus eeldab poliitilist kokkulepet.

Kulka on alati toetanud ka loomeliite, rahvakultuuriühendusi ja spordialaliite ning teeb seda ka edaspidi, aga tegevuse püsikulude katmine võiks olla kindlamatel alustel.

Kes jagavad kulka raha?

Vastupidi visalt püsivale arvamusele, et kulkas jagavad raha ametnikud, saavad sihtkapitalidesse ja eksperdikogudesse liikmeid esitada üksnes vastava valdkonna või maakonna erialaorganisatsioonid. Millised eksperdid neis kogudes on ja kui palju kuulub näiteks kirjanduse sihtkapitali kogusse tegevkirjanikke või helikunsti omasse muusikuid, otsustavad selle ala inimesed ise.

Kulka eksperdikogude otsustusõigus on suur. Nad saavad oma kaheaastase perioodi jooksul suunata valdkonna rahastamisprioriteete ja on sellele positsioonile seatud kõige kõrgema eksperdihinnangu andjad. Seda hinnangut ei saa punktidega mõõta, sest kunsti ja kultuuri on väga raske niimoodi hinnata. Kaalutlusotsuseid põhjendavad eksperdid sageli lühidalt ja see tuleneb meie valdkondade eripärast. Alati ei ole otstarbekas selgitada kunstnikule põhjalikult, miks tema teos komisjoni poolehoidu ei leidnud. Mõni üleliigne sõna võib viia kunstiinimese loomingulisse kriisi.

Mida saab 400 miljoni eest?

Kultuurkapitali toetuste ulatus on väga lai, hõlmates pea kõiki loomeinimese vajadusi katvaid projekti- või loometöötoetusi, stipendiume, elutöö- või isegi juubelitoetusi. Samas on omal ajal vaid loomeinimeste toetuseks loodud kulka tugi ka suurtel üritustel ja festivalidel.

Toetame nii PÖFFi kui ka Jazzkaart, suuremaid ja väiksemaid spordivõistlusi, raamatute väljaandmist, tõlkimist, enesetäiendust ja välisajakirjanike toomist Eestisse, et meie kultuurielu kajastada.

Toetame ka rahvariiete soetamist ja õmblemist ning võib öelda, et nii tantsu- kui ka laulupeo rahvariiete ilu on kogu maailmale näha suuresti kulka toel. Alates 1994. aastast on kultuurkapitali kaudu kultuuri ja sporti toetatud ligi 400 miljoni euro eest.

Kuidas jagada raha võrdselt?

Raha jagamine on kirgi kütnud juba alates kultuurkapitali loomisest 1925. aastal. Pikalt on arutletud, kui suur osa kulka toetusest peaks igal sihtkapitali ja maakonnal jagada olema. Sihtkapitalide jaotusprotsendid ei ole päris võrdsed, vaid on aegu tagasi teatud loogika alusel paika pandud. Praegu ei pruugi need enam õiglased olla, samas on väga raske tõsta üht valdkonda teistest ettepoole või põhjendada kellegi protsendi vähendamist. Et oleks argumente, oleme koostöös Praxisega algatanud kultuurkapitali mõju uurimuse, mille esimene osa valmis juuni lõpuks.

Maakondlikud jaotusprotsendid muutsime õiglasemaks juba selle aasta alguses, võttes maatriksi loomisel arvesse rahvaarvu, haldusreformi järel maakonnapiiride muutusega tekkinud rahvaarvu muutust, spordiorganisatsioonide ja rahvakultuuri asutuste ja organisatsioonide arvu maakonnas, viimasel kolmel aastal taotletud toetuste summasid ja keskmist palka ehk ostujõudu maakonnas.

Kultuuri ja spordi rahastamine üldiselt vajaks korrastamist ja rollid paremat jaotamist nii kulka, kultuuriministeeriumi, kohalike omavalitsuste kui ka muude allikate vahel. Kulkal on suur eelarve, aga vahel tundub, et meile satuvad kõik need taotlused, mida ükski teine institusioon ei rahasta, lihtsalt seepärast, et keegi teine neid ei rahasta.

Tegime näiteks kokkuvõtte haridusvaldkonna taotlustest ja leidsime, et meilt taotletakse igal aastal enam kui miljoni eest toetusi tegevustele, mis on seotud õppetöö või lausa kraadiõppega. Kas ja/või kui suures ulatuses peaks need tegevused olema kulka rahastada, vajab debatti haridusministeeriumiga. Vahel ongi aga keeruline ka määratleda, kust algab loome- ja lõpeb õppetöö või vastupidi.

Selgemalt näeme aga, et kulkal on tegemist ka selliste valdkondadega, mis jäävad n-ö püsitoetuste alla. Selliseid taotlusi tuleb meile pidevalt ning kulka eksperdid ei ole tahtnud neid rahastamata jätta, sest siis jäävad need valdkonnad või institutsioonid Eestis soiku.

Kulka on alati toetanud näiteks ka loomeliite, rahvakultuuriühendusi ja spordialaliite ning teeb seda edaspidigi, kuniks asjad on nii seatud, aga tegevuse püsikulude katmine võiks olla kindlamatel alustel, näiteks kultuuriministeeriumi eelarves.

Kulka toimib ju instrumendina teisiti ning taotluste hindamise koosolekul on kõik taotlused võrdses seisus. Kui raha on vähe või eksperdid teisiti hindavad, siis ei pruugi rahastust tulla ja see ei ole jätkusuutlik lahendus.

On kuulda olnud loomeliitude muret, et kulka lõpetab nende toetamise. Nii see ei ole ning taotlusi, mis vastavad iga valdkonna rahajagamiskorras kirjas olevatele tingimustele, ei tõsteta kindlasti kõrvale.

Taotlemine mugavamaks

Igal sihtkapitalil ja eksperdikogul on oma rahajagamiskord, lisaks üldkord, mis sätestab üldised rahastamistingimused. Seoses nende kordade juriidilise korrastamisega on kuulda olnud kartusi, et taotlemine muutub liiga bürokraatlikuks.

Tahaks siin murepilved hajutada ning öelda, et me ei tee ekspertide loodud korda sisulisi muudatusi ega võta ära toetusvõimalusi, mis seal olnud on. Taotlemine peaks korrastamise järel olema mugavam ja taotlejale arusaadavam.

Selge on see, et päris ilma bürokraatiata riigi raha jagamisel ei saa, kuid oma kogemusest võin öelda, et võrreldes EASi, KIKi ja teistega on kulkast taotlemine väga vähe bürokraatlik.

Nagu ikka, on asju, mida parandada, kuid palju on juba praegu kulka puhul väga hästi. Kultuurkapital on kindlasti Eesti suurim edulugu, mis seisneb selles, et ühiskondlik kokkulepe kasutada aktsiise ja hasartmängumaksu kultuuri ja spordi toetamiseks on pidanud kõigil aegadel ja kõigi valitsuste all. Eestlased ei suuda ju mitte alati kõiges kokku leppida, aga see kokkulepe on püsinud ja see on väga suur väärtus. Me kõik võime selle üle uhked olla.

3 mõtet
Alkoholiaktsiisi ennustatust tunduvalt väiksem laekumine mõjutab küll kulka eelarvet, aga mureks pole põhjust, sest alates 2002. aastast on laekumine kogu aeg kasvanud.

Pärast Kumu, ERMi ja EMTA teatrisaali valmimist tuleb teha poliitiline otsus, millist kultuurilist suurprojekti järgmisena rahastada.

Võrreldes EASi, KIKi ja teistega on kulkast taotlemine väga vähe bürokraatlik ja seda suunda tahab kulka hoida.