Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/01/05/4853315t1h2ae9.jpg)
/nginx/o/2018/08/03/11153245t1h54d7.jpg)
Riigi peaprokurör Lavly Perling ja riigiprokurör Marek Vahing läksid sel nädalal kriminaalmenetlust alustades sogasesse vette. Sogasesse eelkõige juriidilises plaanis, sest hiiglaslikus rahapesujuhtumis süüdimõistva kohtuotsuseni jõuda on neile erakordselt keeruline. Ladusat kriminaalmenetlust takistavad nii rahvusvahelise koostöö keerukus kui ka võimalike kuritegude aegumise oht.
Ent ühiskonna läbipaistvuse huvides on hea, et Perling ja Vahing sellesse sogasesse vette lähevad, sest see on üks väheseid võimalusi seal selgust luua. Meil on vaja teada saada, kes ja kuidas lasid omakasupüüdlikult läbi Eesti panganduse 13 miljardit USA dollarit kahtlast raha, mille hind on ei vähem ega rohkem kui Eesti maine rahvusvahelisel tasemel.
Isegi kui kohtuotsuseni ei peaks jõutama, on prokuratuuril alati võimalik avaldada põhjalik kriminaalmenetluse lõpetamise määrus – nagu näiteks Silvergate’i juhtumis. On ju see määrus mõjukam kui enamik kohtuotsuseid.