Näritud õuna väljakutse

Apple'i juht Tim Cook. Foto: Andrus Peegel

Tehnoloogiagigant Apple tegi sel nädalal midagi, mis pole iial korda läinud ühelgi eraettevõttel: tema väärtus ületas ohumärke trotsides hetkeks müstilise triljoni dollari piiri.

Eduloole aluse pannud suur pauk ise toimus juba enam kui kümme aastat tagasi, kuupäev oli siis 1. november 2007 ja Steve Jobs näitas maailmale midagi täiesti enneolematut. Ta oli omavahel ühendanud iPodi puutetundliku ekraani, juba levinud mobiiltelefoni ja arvutitest tuntud veebibrauseri.

Loodi võimas etalon kogu kümnendiks: iPhone sai mõõdupuuks mis tahes teisele mobiiltelefonile. Kui varem mõeldi mobiiltelefoni all Nokiat, siis edaspidi tähendas nutitelefon eelkõige iPhone’i. Loodud oli võimas bränd, mis toidab end siiamaani ise. Pole sel ettevõttel Eestiski mitte ühtegi PR-ettevõtet, mis palehigis magedat sisuturundust vorbiks või tänavale plakateid kleebiks. Erinevalt kõigist teistest konkurentidest.

Just võimas bränd on süstinud meisse usku, et ühe mobiiliseadme eest tasub välja käia väga palju raha, võibolla palju enam, kui see tegelikult ehk väärt olekski. Aga maailm pole aastal 2018 enam see, mis ta oli kümme aastat tagasi.

Neil mainitud konkurentidel läheb paganama hästi. Muu hulgas on nad näidanud, et hea mobiiltelefon ei pea olema kallis. Nad on näidanud ka seda, et suudavad välja mõelda ülihäid täiendusi, ning Apple’il on tulnud nüüd endal hakata neid uuendusi rakendades teiste järel sörkima. Olgu selleks mitu kaamerat, suur ekraan, kumerad ekraanid või tehisintellekti lahendused.

Selle kõige tagajärg Apple’i jaoks on, et ta pole mobiiltelefonide müügi turuosa poolest maailmas kaugeltki esimene ja möödunud nädalal põrutas üks Hiina tegijagi temast mööda. Viitan Samsungile ja Huaweile, kelle strateegia on Apple’i omast vägagi erinev: toodetakse korralikke mobiile igas hinnaklassis – seega laiadele massidele – ja end on kättesaadavaks tehtud ka kasvavatel turgudel. Eriti märgiline on Huawei edu ja õunafirmast möödaminek, kuna USA on selle oma turul turvaprobleemidele viidates sama hästi kui keelanud.

Selle nädala aktsiatõusu aluseks tuleb pidada aga hoopis Donald Trumpi majanduspoliitilisi otsuseid, mis võimaldavad Apple’il võtta välismaistest fondidest välja miljardeid, makse maksmata.

Hästi. Apple suutis veel oma väärtust kasvada, kuigi uusima iPhoneXi müügitulemused jäid oodatule märgatavalt alla. Apple müüs eelmises kvartalis 41,3 miljonit iPhone’i, mida on ennustatust poole miljoni võrra vähem, kuid samas ületas müüdud telefonide keskmine hind ennustatut lausa 30 protsendi võrra. Selle nädala aktsiatõusu aluseks tuleb pidada aga hoopis Donald Trumpi majanduspoliitilisi otsuseid, mis võimaldavad Apple’il võtta välismaistest fondidest välja miljardeid, makse maksmata.

Aga mis saab edasi? Mobiilimaailma kuningas pole Apple juba praegu. Ent kui kauaks jääme elama mobiiliajastusse ja kas pole mitte alanud juba uus, tehisintelligentsi ajastu?

See ajab oma juuri ja võsusid kõikjale: isejuhtivad autod, imetargad telefonid, objekte ära tundvad kaamerad, e-kaubandus ja -turundus, kõikvõimalikud tarkvaralahendused ja IT-süsteemid. Tehisintellekt on loodud küll inimese näo järgi, kuid loodud iseõppivaks ja teab juba praegu inimesest rohkem, kui too ise end tunnetada suudab. USA näitel suudab see andmeanalüüsi põhjal mõjutada inimest ehk valijat sedavõrd, et üks riik sai endale vale presidendi.

Pole kuulda olnud, et Apple ja selle praegune juht Tim Cook selles valdkonnas liiga aktiivselt tegutseks. Ikka kohendatakse oma telefoni nii- ja naasuguseks, ikka hoitakse inimese eluandmeid kramplikult vaid tema telefonis ja suurandmete analüüs keskserverite tasemel on jäetud kõrvale.

Näritud õuna suurim oht on korrata samu vigu, mida tegi omal ajal Nokia: nurruti eduvaibal ja magati nii maha pöördeline hetk. Olen kunagiste Nokia meestega rääkinud ja tean, et neil olid 2007. aastal puutetundliku ekraaniga seadmed keldrilaborites olemas, kuid nende väljatoomisega viivitati – ei osatud näha selle revolutsioonilist olemust.

Täpselt sama juhtus arvutite maailmas 21 aastat tagasi Apple’i endaga, kui tal tuli oma Macintoshi arvutitega alla vanduda Bill Gatesi ja tema Microsofti PCde üüratule eduloole, mis kestab Windowsi platvormina siiamaani.

Olen veendunud, et järgmine revolutsioon on tehisintelligentne seade, millest saab meie elu lahutamatu osa. See teab kõike meie harjumustest, tervisest, puudustest ja tugevustest, ennustab elusündmusi ja aitab meil elada väärtuslikumat elu. Kas selle seadme nimetus algab i-tähega ja kas see on nutitelefonikujuline või hoopis kiip peas, seda näeme juba üsna varsti.

Triljoni dollari väärtuse lähedal on ka teised USA tehnoloogiahiiud: Amazon, Google ja Microsoft. Kus on aga siseturu tükeldatusest räsitud Euroopa? Meie parim tehnoloogiaettevõte istub oma väärtusega maailmas 60. koha piirimail. Vahest on aeg Euroopa Ühendriikideks?