Postimees 1939. aastal: avastati üle 1000-aastane muistne saarlaste sadam

Professor Jüri Uluots oma kabinetis. 1930ndate algus. Foto: Eesti Filmiarhiiv

Prof. J. Uluots, kes tänavu suvitab Saaremaal, kasutas oma puhkeaega teaduslikuks uurimistööks, mis andis häid tulemusi vanade saarlaste mereajaloo ja vanade viikingite sadamate kohta. Prof. Uluots püüdis selgitada, kus asus ajalooliselt tähtis ja vanades kroonikates (Läti Henriku kroonikas) mainitud saarlaste «Uus sadam», milles ordurüütlite ja piiskopivägede sõjalaevad saarlaste poolt sisse piirati.

Seni oldi arvamisel, et uus sadam asus Saaremaa põhjarannikul Pamma maanina lähedal, Pihla laius. Prof. Uluots on kindlal veendumusel, et see arvamine on täiesti ekslik ja et vanade saarlaste «Uus sadam» asus tõenäoliselt Sõrve saarel, Sääre ninas ja selle lähedal asuvate liivalaidude vahel. Kõik selle koha tingimused vastavad Läti Henriku kroonika kirjeldustele. Kui Kuressaare praeguseks sadamaks on Roomassaare ja selle eelkäijaiks Loode ja Tori sadamad, siis silmas pidades asjaolu, et meri järjekindlalt taganeb, pidi vana Kuressaare sadam veel kaugemal asuma endistest. Et küsimuses selgusele jõuda, alustas prof. Uluots jalamatka ja uurimist Tori sadamast ülespoole mööda Põduste jõe suuet. Sealt kilomeetrit paar eema hakkas uurijale silma üks koht, mille välised tunnused jätsid mulje ühest vanast sadamast. Lähema vaatlusel ja ettevõetud kaevamisel leiti, et siin oligi ürgaegne sadam. 06.08.1939