/nginx/o/2018/08/03/11152647t1hfb76.jpg)
Jüri Ratas tuleb riigikogus pulti ja teatab, et Reformierakond saadetakse kohtuotsusega 1. jaanuarist laiali. Kaja Kallas jääb Brüsselisse pagendusse ja Hanno Pevkur pannakse viieks aastaks puuri. Kuidas kõlab? Põhjuseks tuleb lihtsalt mainida, et Kallas ja Pevkur ässitavad Eestis kodusõjale ning on ohuks Eesti rahva säilimisele. Selline on liialdusteta Kambodža tänase sisepoliitika argipäev, kirjutab välispoliitika vaatleja Erki Loigom.
Eelmise kuu viimasel nädalavahetusel toimusid Kambodžas üldvalimised. 8,4 miljonist valimisõiguslikust kodanikust (vaatamata rahvastiku juurdekasvule vähenes esimest korda ajaloos hääleõiguslike kodanike arv elanikkonna kiire noorenemise tõttu) andis oma hääle seitse miljonit ehk valimisosaluseks mõõdeti rekordiline 82,89 protsenti. Valimistel osalemine on riigis kohustuslik. See nõue kehtib ka tegutsevatele parteidele, sest valimiste boikoteerimine on kuulutatud kuriteoks. Maailma pikima staažiga peaminister Hun Sen tähtsustas neid asjaolusid valimiste eel korduvalt ning mitmesugused sunnimehhanismid valijate ja opositsiooniga ringikäimisel andsidki oodatud tulemuse – Kambodžas sai demokraatlik riigikord 29. juulil 2018 otsa.
Kui veel 7. aprillil Postimehes ilmunud allakirjutanu arvamusloos «Kambodža üldvalimised tõotavad riigis demokraatliku korra lõppu» tundusid kirjeldatud tulevikustsenaariumid kirjutamise hetkel veidi üledramatiseeritud, siis päriselus toimunu on osutunud märksa hullemaks.
Mullu juunis toimunud kohalikel valimistel kogus Huni Kambodža Rahvapartei (CPP) poole häältest ja opositsiooniline suurpartei Kambodža Rahvusliku Päästmise Partei (CNRP) 44 protsenti. Aina enam toetust koguv CNRP võitis valimised suurtes ja olulistes linnades, pealinnas Phnom Penhis ja suuruselt teises Siem Riepis. Huni kolme kümnendi pikkune ja end korruptsioonivõrku mässinud võim lõi kõikuma.
/nginx/o/2018/08/03/11152334t1h948f.jpg)
Pärast punakhmeeride 20. sajandi verisemaks eksperimendiks peetavat võimuperioodi 1975-1979 ning Vietnami okupatsiooni kogu maailma (mitte vaid nn lääne huvidest ja väärtustest kantud osapoolte!) doonorluse toel taas demokraatiaks aidatud riik pidi astuma vaid lühikese sammu, tõestamaks ühiskonnavabaduste võidukäiku selles räsitud riigis.
Ent napilt aastapäevad hiljem ei ole CNRP-d enam olemas, selle liider Kem Sokha on vangistatud, eelmine juht Sam Rainsy eksiilis. Üldvalimistel parima tulemuse teinud opositsiooniliseks loetav Grassroots Democratic Party (GDP) kogus 0,07 protsenti häältest. Olgu mainitud, et GDP esimees Kem Ley mõrvati ühes pealinna kohvikus juba 2016. aastal ning sellega oli populaarsust koguvale väikeparteile selge sõnum edastatatud juba varakult.
CNRP kutsus üles seekordseid valimisi boikoteerima, kuid veel vahetult valimiste eelõhtul Phnom Penhis peetud kõnes meenutas Hun selle sammu ebaseaduslikkust ning ähvardas käsust üleastujaid otsesõnu jääda ilma valitsuse poolt pakutavatest teenustest, võimalusest sooritada kinnisvaratehinguid ning riskida maa konfiskeerimisega. Siiski on ametliku kinnituse leidnud, et üheksa protsenti valimissedelitest olid rikutud. Eelmistel valimistel oli see protsent vaid 1,6. Valijad joonistasid vaatamata CPP-le antud häältele sageli sedelitele päikeseid, mis on CNRP logolt tuttav tunnus. Omalaadne vaikiv boikott õnnestus.
Nädalavahetusel, mil toimusid ka valimised, sunniti riigi veebimajutajatel blokeerima mitmeid opositsioonilisi mõttevahetusi lubavaid, kuid väga populaarseid meediakanaleid – Voice of America, Radio Free Asia, aga suletud oli ligipääs ka Phnom Penh Posti netilehele. Takistati sotsiaalmeediaplatvormide Facebook ja WhatsApp toimimist. Alates sügisest 2017 on Kambodžas suletud üle 30 raadiojaama, miljonitesse ulatuva absurdse maksunõude tõttu pani uksed kinni riigi suurim ajaleht Cambodia Daily ning Phnom Penh Post müüdi «vabatahtlikult» valitsusega sõbralikes suhetes olevatele äriringkondadele. Radio Free Asia ajakirjanikke vangistati regulaarselt. Meediavabadusi mõõtev organisatsioon Reporters Without Borders langetas riigi asetust kümne koha võrra vaid mõne kuu jooksul. Kambodža asub nüüd 180 riigi hulgas selles kurvas mõõduvõtus 142. kohal (Eesti on 12., Venemaa 148. ja viimasel kohal Põhja-Korea).
Korruptsiooniindeksis asub Kambodža 180 võistleja seast 161. kohal, mis seletab aastakümneid võimu tsementeerinud riigi liidrite ja valitseva partei huvisid üsna arusaadavalt.
Valimisi lubati vaatlema ametlikult paarkümmend välismaist ja hulgaliselt kodumaised organisatsioone, kes läbisid valimiskomisjoni etteseatud sõela. Valimisvaatlejate hulga virtuaalseks suurendamiseks registreeriti kümneid tuhandeid CPPga seotud noorteorganisatsioonide liikmeid, kelle tegevust koordineerib Kambodžas Hun Seni poeg Hun Many. Hun Manyt peetakse üha sagedamini Hun Seni võimalikuks järglaseks luues sellise võimaliku sammuga tulevikus pretsenditu paralleeldünastia Kambodža kuningakoja kõrval.
/nginx/o/2018/08/03/11152557t1ha34c.jpg)
Rahvusvaheline üldsus pidas valimisi ebaausaks, asetades need samale pulgale valimistega Zimbabwes ja Venezuelas. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid loobusid valimiste läbiviimiste toetamisest, küll aga jätkab ponnistusi Jaapan ning kogu mängu on sisenenud sarnaselt mujal regioonis käituv Hiina Rahvavabariik. Hiinast on saanud riigi suurim toetaja, mis Hiina ekspansiivse käitumise jälgijatele ei ole ilmselt eriline üllatus. Kuid Kambodžast on saanud Hiina vasallriik kiiremini, kui seda osanuks ettenäha ka pessimistlikumad Aasia poliitika analüütikud. Hiina ja Jaapani erihuvidest ja rollist riigis kõneleb artikli algul toodud lingist avanev lugu ka põhjalikumalt.
Äsjatoimunud valimiste tulemusel moodustavad 125-liikmelise rahvusassamblee alamkoja 123 CPP liiget ning kaks Hun Senile lähedalseisvate monarhistliku Rahvusliku Frondi ja Demokraatliku Liiga esindajat. Hun on lubanud valitsuse moodustada kiiresti ning selle koosseisu ennustamiseks ei pea ilmselt ülearu palju pead vaevama.
Lõpetuseks väike mõttemäng. Jüri Ratas tuleb riigikogus pulti ja teatab, et Reformierakond saadetakse kohtuotsusega 1. jaanuarist laiali. Kaja Kallas jääb Brüsselisse pagendusse ja Hanno Pevkur pannakse viieks aastaks puuri. Kuidas kõlab? Põhjuseks tuleb lihtsalt mainida, et Kallas ja Pevkur ässitavad Eestis kodusõjale ning on ohuks Eesti rahva säilimisele. Selline on liialdusteta Kambodža tänase sisepoliitika argipäev.
/nginx/o/2021/12/16/14264142t1h51db.jpg)