Lapsed.

FOTO: Scanpix

Probleemid lahku läinud vanemate laste hoolduse korraldamise ja teostamisega süvenevad. Praegune süsteem keskendub liialt rahale, tegeledes tagajärgede, mitte probleemide põhjustega, kirjutab Lapsele Vanemad MTÜ juhatuse liige Erkki Laaneoks.

Järjest teravamalt on päevakorda tõusnud kiiresti kasvanud miinimumelatis, mis aastatel 2011 kuni 2018 on kasvanud 127,7 protsenti. Võrdluseks: 2011– 2016 on tarbijahinnaindeks kasvanud 11,6 protsenti ja netomediaanväljamakse 33,4 protsenti. Võitlust laste pärast soodustavad ka hüppeliselt kasvanud peretoetused, mida makstakse ainult ühele vanemale olenemata asjaoludest. See võib anda lahku läinud vanematele lisamotivatsiooni takistada teisel vanemal nende ühiste lastega suhelda ning võidelda «lapsed on minu» saavutamise nimel, kuigi laste huvides on suhtumine «lapsed on meie».

Elatisvõlglaste pitsitamiseks on viimastel aastatel lisandunud survemeetmeid, kuid võlglaste hulk on kordades suurenenud (2011 oli 688 ja 2018 jaanuaris 22 600 inimest). Eestis tehtud uuringu järgi osaleb lahus elavatest vanematest aktiivselt ja regulaarselt laste elus ainult ca 10 protsenti ning 41 protsenti kohustatud vanematest ei maksvat elatist põhimõtteliselt. Teadusuuringud näitavad, et ühe vanemaga üles kasvanud laste puhul on kordades suurem tõenäosus kodust põgenemiseks, käitumishäireteks, seksuaalseks agressiivsuseks, meelemürkide proovimiseks, enesetapuks.

Vahetu ülalpidamise eelistamisel oleks vanematel väiksem huvi suhtluskorda rikkuda ja suurem huvi ning vajadus laste elus aktiivselt ja regulaarselt osaleda.

Lahus elava vanema ja ta laste suhte taandamine rahale soodustab kalkuleerivat elustiili, nt kumb vanem on õigustatud elatist ja peretoetust saama kärgperede puhul. Laste ja vanemate õigused ja kiindumussuhe jäävad tagaplaanile. Kannatab Eesti iive.

Võibki jääda raha ümber vaidlema probleemi sisuliselt lahendamata. Lapsele on eelkõige vaja mõlemat teda armastavat ja temast hoolivat vanemat. Kui lahus elava vanema roll on üldjuhul laste ülalpidamises teha õigel ajal makseid teise vanema pangakontole, ei soodusta see tugevat sidet tema ja laste vahel. Olukorda võivad raskendada ka teise vanema poolne lastega suhtluse takistamine ja manipuleerimine. Tulemuseks võivad lisaks eks(abi)kaasale olla ka ekslapsed. Kui pole enam lähedustunnet, siis kasvab vastumeelsus elatist maksta.

Põhiseaduse kohaselt on riigi kohus kaitsta lapse ja vanema vahelist suhet. Gordioni sõlme lahendamiseks on vaja riiklikult eelistada, et laps saaks vahetut ülalpidamist ka oma lahus elavalt vanemalt. Selleks peavad vanemad jagama lastega seotud kohustused omavahel võrdväärselt, nt laste viibimise ajad kummagi vanemaga, laste eest hoolitsemine haiguspäevadel, haridusasutustega seotud kulud (lasteaiatasu, ringide tasud, ekskursioonid, õppevahendid jne), riided, jalgratas, mobiilikulud, transport, taskuraha jne. Lahus elava vanema vastutus võiks olla nt soetada lapsega riideid ja jalgratas, maksta otse lasteaiatasu jne. Oluline on laste vajaduste rahuldamine vahetult, mitte kulutatud summa suurus, seda ka meelelahutuse puhul, nt reis New Yorki ja retk Soomaale oleksid samaväärsed.

Vahetu ülalpidamise puhul on lapse silmis vajalikud mõlemad vanemad (elatisel põhineval mudelil taandub teine vanem nn nädalavahetusevanemaks). Kui vahetu ülalpidamine on eelistatud ning vanem ka siis ei osaleks laste ülalpidamises, on lapsest lahus elava vanema lähikondlaste ja ühiskonna hukkamõist selgem.

MTÜ Lapsele Vanemad töötab välja terviklikumat kava lahku läinud vanemate laste üleskasvatamise korraldamiseks. Selle kohaselt suunatakse kohtusse pöörduv vanem võimalusel lastekaitsesse või muu neutraalse spetsialisti poole vanemluskava koostama, selle käigus töötavad mõlemad vanemad kirjalikult läbi eri teemad koos juhendmaterjali ja näidistega. Protsess toimuks peamiselt kirjalikult ning selle käigus võetaks arvesse vanemate koostöötahet ja soovi venitamist vältida. Kiire ja mõlemale vanemale rolli andev lahendus on selgelt laste huvides.

MTÜ Lapsele Vanemad ette valmistatava kava kohaselt suunatakse kohtusse pöörduv vanem võimalusel lastekaitsesse või muu neutraalse spetsialisti poole vanemluskava koostama.

Kohus kinnitaks kokku lepitud punktid ja vajadusel otsustaks lahtiste punktide üle, võttes arvesse vanemate põhjendusi. Põhimõte on, et konfliktsete suhete puhul on parem, kui asjad on mõistlikult, kuid täpselt kirjas. Selliselt jääb vähem vaidluskohti. Väiksemaid jooksvaid eriarvamusi on seetõttu kergem lahendada või alla neelata. Kavas on ka täiendavad mõjutusvahendid ja täiendused täitemenetlusse. Kava sisaldab ka erijuhte, kuna vahetu ülalpidamise rakendamine ei ole alati võimalik (nt välismaal elamine, vägivaldsus).

Vahetu ülalpidamise eelistamisel oleks vanematel väiksem huvi suhtluskorda rikkuda ja suurem huvi ning vajadus laste elus aktiivselt ja regulaarselt osaleda. Vanemate vahel ei oleks üldjuhul rahas arveldamist ning nad panustaksid lapse heaks otse ja sisuliselt. Lapsed saaksid rohkem seda, mis on neile kõige väärtuslikum, ja ühiskond väärtustataks mõlema vanema rolli.