Psühhoanalüütik kellakeeramisest: narr oleks õhtune valge aeg raisku lasta

Endel Talvik FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

Psühhoanalüütik Endel Talvik soovitaks kella veel üks kord keerata, end vööndiajast lahti rebida, ja seejärel ajanäitaja rahule jätta.

Viimasel ajal räägime kellakeeramisest, just nagu oleks tähtis, millises ajavööndis me elame. Räägime sellest, kui raske (või siis mitte) on kohaneda uue aja ja sellest tulenevaga – varasema või hilisema tõusmise ning magama minekuga. Mõni isegi ütleb, et meil on oma geneetiliselt kaasa sündinud ajavöönd, mis meile sobib.

Loomulikult räägitakse ka majanduslikust efektist ja valge aja kasutamisest. Kõlavad argumendid, et inimestele on omane oma tsooni- või vööndiaeg ja me peaksime nendest kinni pidama, mitte visklema edasi-tagasi jne. Viimase mõttega olen ma täiesti nõus. Psühholoogiliselt on ajatsoonide vahetamist raske taluda. Kui aga uue ajavööndiga kord ära harjutakse, siis on võimalik olla igas vööndis.