Padaorus kõrgete lumevallide vangistusse jäänud sõidukid pääsesid sealt enamasti alles rasketehnika abil.

FOTO: Yevgenii Radchenko

Kas oleme talvisteks hädaorgudeks valmis?
 

Kui mullu detsembris istus ligi 600 inimest Virumaal Padaorus suurel maan­teel lumevangis ja kuhjunud probleemide lahendamiseks kulus peaaegu ööpäev, lubati juhtunut põhjalikult analüüsida ja edasiseks vastavad järeldused teha. Selles, mis puudutab teehooldust, on nüüd sammuke edasi astutud. Vähemasti paberil. Aga palju pole enam oodata: peagi saame näha, kuidas majandusministeeriumi karmim teehoolduskava toimib.

Vanarahvas ei rõhutanud ilmaaegu seda, et tarvilised tööd tuleb ära teha õigel ajal. Ikka nii, et vanker talvel ja regi suvel. Nüüdisaja inimene oma arvutiekraani taga pole planeerimises kaugeltki nii süsteemne (kuigi suurem osa kalleid koolitusi just seda õpetabki). Meie neli aastaaega on ju ka nagu paradoks. Palavus läheb mööda, mullusest lumest ei mäleta keegi midagi. Ühest küljest ei tohi unustada, et tali taeva ei jää, teisalt olud lausa sunnivad unustama – kes see ikka kevadvete vulisemise aegu enam lumetuisule ja läbimatutele teedele mõtleb. Uued probleemid on tähelepanu all ja vanad kipuvad kalevi alla jääma.

Samas on aasta põhjapanevateks muutusteks valdkonnas väga lühike aeg. Viie teefirma ühise katuse alla viimine kõlab teede korrashoidu silmas pidades ju üsna mõistliku plaanina. Kuid pigem tuleks olla skeptiline – organisatsioonide ümberkorraldused, eriti ühinemised, toovad esiti pigem vaeva ja häda. Efektiivsus avaldub tunduvalt hiljem, kui plaan muidugi õige oli. Raha võib ju olla, et uut ja vinget tehnikat osta, ent kui plaane läbi ei mõelda, juhtub sellega nii, nagu meie uhke kopterieskadrilliga.

Ja teiseks – Padaorg tõi esile veel hulga muidki probleeme kui teehooldus. Kriisikommunikatsioon. Asjatundjad lasid selle sõelapõhjaks. Mida on tehtud selles valdkonnas, kas nüüd toimiks avalik suhtlus paremini? Ametkondadevaheline koostöö. Kuidas kasutame oma väikeses riigis olemasolevaid vahendeid, antud juhul näiteks tehnikat? Raha. Äsja kirus üks valitsuserakond ministri suu läbi omavalitsuste võimekust. Kuidas talve tulekuks valdades valmis ollakse? Jne. Jne. Neile küsimustele tuleb pidevalt vastuseid otsida, mitte ainult kriisijärgses paanikas.

Padaoru nukravõitu aastapäevani on jäänud vähem kui kaks kuud. Musta jääd ja lörtsi oleme tänavu juba näinud. Ja eelmisel nädalal levitasid uudisteagentuurid teadet, et mitme Euroopa meteoroloogiakeskuse, nagu näiteks Reuters World Climate Service’i ja Weather Services Internationali (WSI) hinnangul ootavad Põhja- ja Lääne-Euroopat tänavugi ees karmid talveolud. Tõe kriteerium on, nagu alati, praktika.