FOTO: Urmas Nemvalts

Ukraina ekspeaministri Julia Tõmošenko vangimõistmine seitsmeks aastaks on sündmus, mis Euroopa riikide laubale veel ühe murekortsu juurde tekitab.


Ametivolituste ületamine, mille tõttu Tõmošenko kohtuotsuse järgi riigile ligi 187 miljonit dollarit kahju tõi, kui otsustas 2009. aastal Venemaaga gaasilepped allkirjastada, sai ametlikuks ettekäändeks praeguse peaministri Janukovõtši peamise poliitilise vastase kõrvaldamiseks. Eilne kohtuotsus tähendab seda, et ei järgmistel parlamendi- ega presidendivalimistel ole Janukovõtšil tõenäoliselt tõsiseltvõetavat oponenti.

Demokraatlikul Euroopal on põhjust muret tunda, kui vaadata Tõmošenko vangimõistmist laiemas kontekstis. Rahutuks teeb juba ainuüksi teadmine, et aastast 2010, mil Janukovõtš võimule tuli, on kohtu alla antud juba kümmekond opositsioonipartei liiget või Tõmošenko mõttekaaslast, peamiseks põhjuseks süüdistused korruptsioonis. See aga viitab otseselt uue võimu käitumuslikule seaduspärale karistada eelmisi võimulolijaid ja oma poliitilisi vastasid.

Kuid põhjused võivad olla lisaks ka isiklikud. 2004. aastal tipnesid Janukovõtši presidendiks valimise järel puhkenud rahutused sellega, et vastne riigijuht jäi oma ametist ilma. Kuna üheks toonase oranž revolutsiooni eestvedajaks oli Tõmošenko, võib praegu toimuvas näha kättemaksu «seelikuga Putinile» Janukovõtšile osaks saanud alanduse eest.

Euroopal ei ole palju hoobasid muretsema paneva olukorra mõjutamiseks, kuid mõned siiski on. Suveräänse riigi siseasjadesse sekkumine oleks arusaadavalt mõeldamatu, kuid EL saab opositsiooni järjepideva «karistamise» tendentsi hukka mõista ning Kiievile meenutada, et igal teol on tagajärjed.

Üheks selliseks hoovaks on ELi-Ukraina vabakaubandus- ja assotsiatsioonileping, mis on Ukraina jaoks üks oluline samm teel ELi. Leping loodeti sõlmida juba 2009. aastal, kuid selle realiseerumine on seni veninud. Ja võib veelgi venida, nagu Euroopa Komisjoni eilsest seisukohast võis välja lugeda.

Täna on Eestis visiidil Ukraina välisminister, kellelt saab kuulda Kiievi ametlikku versiooni toimunu kohta. Tõenäoliselt on see sõnum, et Ukrainas on sõltumatu kohtusüsteem ja ükski inimene ei seisa seadusest kõrgemal, olgu ta pealegi eelmine peaminister.

Ehkki kohtusüsteemi vääramatust on kogenud mõlemad praeguse konflikti pooled – nii Tõmošenko kui ka Janukovõtš on varem aega trellide taga veetud –, ei saa ometi mis tahes argumendiga seada kahtluse alla fakti, et ametliku käigu Tõmošenko kohtuprotsessile andis Janukovõtši partei.