Ameerika Ühendriikide president Donald Trump.

FOTO: JOSHUA ROBERTS / Reuters / Scanpix

Viimase aja mõjul on Oxfordi sõnaraamatusse ilmunud moesõna «tõejärgsus», meediaga seoses tuleb igast triikrauast, nagu vanasti Brežnevi kõnet, juttu libauudistest. Seda kõike vaadatakse, nagu uut nähtust, tegelikult on «fake news» ja «tõejärgsus» palju vanemad kui meedia. Varem neid nimetati lihtsalt teisiti. Seda nimetati valitsejate kohta valeteadete levitamiseks ja karistused selle eest olid karmid. Ka praktika, et valitseja kuulutab talle mittesobivad sõnumid «fake newsiks» kuulub tegelikult juba samasse ajastusse.

Peale 16. juuli Putini-Trumpi kohtumist on meedias spekuleeritud suure erutusega Trumpi väidetavate pissimängude üle, mille algallikaks oli nn. Steele’i raport, mis ei kannata erilist kriitikat. Esimesena lükkas CNN peale loetud tunde selle avaldamisest ümber info kõikvõimsast Eesti välisluurest (mida juhib postiljon Petškini-sarnane ametnik- «tean, kes on mõjuagendid, aga teile ma ei ütle»), kes Prahas Trumpi advokaadi ja venelaste kohtumist olla jälginud. Kuid see on teine teema.

Tundub, et lood FSB agentidega Obama voodisse pissivast Trumpist või tema valimismeeskonna kontaktidest venelastega, on pigem tupiktee. Arvestades, et Ameerika president oli oma äritegevuses minevikus ka veidi suli moodi mees, siis oleks loogilisem pigem sealt otsida. Mine tea äkki on seal ka «vene jälg»-mingid ärihuvid, mis ta santažeeritavaks teeksid. Kuid sellele kinnituse leidmine on Ameerika uurimisorganite töö, ilma tõenditeta on see kõik pelk konspiroloogia.

Meenub lugu Bütsantsi keisrist, Constantinus V-st, kes oli riigimehena igati pädev ning ka väejuhina kirjaoskaja. Kuid Constantinusel oli tüli munkadega, kes maksid talle kätte nii, et kirjutasid tema elulukku sisse selle, et kui Constantinust ristiti, siis ta olla kakanud ristimiskivile. Tõsi see või mitte, Constantinus, muidu igati asjalik valitseja, läks ajalukku munkade antud lisanimega Kopronymos-Pasanimeline. Vot teile näide ajaloolisest «fake newsist».

Tänane lääne eliit on liiga vasakpoolne isegi plebeide ja pööbli jaoks, kes muidu on a priori vasakpoolsed oma ootustes sotsiaal-ja majanduspoliitikale.

Trumpi ümber käiva müra puhul tuleb arvestada selle tausta. Esiteks on tema ajal võetud ette eelkäijate majanduspoliitika ümbervaatamine. Põhimõtteliselt katsutakse tagasi pöörata kella, viia majandus postindustrialismist tagasi industrialismi. Millega Trumpi uus majanduspoliitika lõppeb on raske prognoosida, kuid selge, et sellise asjade käigu juures on neid, kes kaotavad ja võidavad astronoomilisi summasid.

Teiseks tuleb vaadata laiemalt lääne poliitilise maastiku viimaste kümnendite arenguid. Tänane lääne eliit on liiga vasakpoolne isegi plebeide ja pööbli jaoks, kes muidu on a priori vasakpoolsed oma ootustes sotsiaal-ja majanduspoliitikale. Ilmunud on välja arvestatavad konkurendid -keda nimetatakse üldiselt «populistideks»- kelle vastu on vallandatud massiline PR-kampaania.