Kuluaarides räägitakse aina kõvemini, et teater NO99 sellisel kujul, nagu me seda tunneme ja teame, kaob. Sosistatakse, et lisaks suvel Vanemuisega liitunud Andres Mäharile peavad plaane Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi juhitavast teatrist lahkuda veel vähemalt kolm näitlejat. Põhjuseks väsimus, soov olla rohkem perega koos, aga ka raha ning isiksuste põrkumised.
Heili Sibrits: NO99 bändi viimane hooaeg
Ka Tiit Ojasoo tunnistas laupäevase Postimehe lisas AK ilmunud intervjuus, et mõned inimesed lahkuvad teatrist ning et kõik praegu repertuaaris olevad lavastused lõpetavad kevadeks. «Viimast korda» ilmub NO99 afišile koguni kaheksa korda. Kurb. Aga aus. Sest inimvõimetel on siiski piirid.
Eestlaste teatriarmastus on tuntud. Aga NO99 on murdnud oma lavastusega teatrist välja. Selle teatri tegevus suutnud ühiskonda raputada rohkem kui üheski teises kunstivaldkonnas viimastel aastatel toimunu. Vast ainult Sofi Oksaneni «Puhastus» pääseks pildile ja see pole Eesti asi.
NO99 meeskonda kuulumise hinnaks on aga endast rohkema kui 110 protsendi andmine, täilikult ja ainult teatrile elamine. Viimased kaks aastat on olnud eriti pingelised – «Ühtne Eesti», «The Rise and Fall of Estonia» ja sel suvel Põhuteater ja «Three Kingdomsi» proovid. Ei mingit puhkust, ei mingit hingetõmbe- ega mõtlemisaega.
Kui alanud hooaeg jääb sellele NO99 bändile viimaseks, ei tähenda see sugugi, et NO99 kaoks. Hooaja avanud «Three Kingdoms» oli lavastus järjekorranumbriga NO69, seega on nullinda lavastuseni veel aega.
Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi juhitavat teatrit matta on selgelt liiga vara. Novembris mängib NO99 trupp skandaalset lavastust «Kuidas seletada pilte surnud jänesele» Berliinis ja Pariisi mainekas Odéoni teatris, rahvusvahelist lavastust «Three Kingdoms» ootavad eest etendused Saksamaal ja Inglismaal. Lisaks on sel hooajal oodata NO99s vähemalt nelja uuslavastust ja mitut aktsiooni.
Ja võib-olla näeme järgmisel hooajal NO99s veelgi põnevamat ja uuemat teatrit, sest eks on juba siit-sealt on kuulda kurtmist, et NO99 poistebänd kipub end kordama. Ja vaatamata sellele, et NO99 trupp ei saavutanud endale seatud eesmärki teha 99 lavastust, pole see kohe kindlasti läbikukkumine.
NO99 näitlejad on Ojasoo ja Semperiga ühiselt nihutanud Eestis teatri piire. See, mida nad on teinud, on võimas. Ja ma ei häbene tunnistada, et kui 2005. aastal loodi NO99, olin ma üsna kõhklev või õigemini ei uskunud sugugi õnnestumisse. Oma lavastustega on nad veennud, et Ojasoole-Semperile teatri andmine oli õige samm.