Maris Jõks: kuhu kadus h hodomeetri eest?

Maris Jõks
, Postimehe keeletoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maris Jõks
Maris Jõks Foto: Peeter Langovits

Septembri alguses räägiti ETV saates «Pealtnägija» petistest, kes muudavad autodel odomeetri näitu. Just nii öeldigi: odomeetri, o nagu oskuskeel. Eesti keeles teatavasti ei hääldata sõnaalgulist h-d selgesti, pigem jäetakse hääldamata; murdeti on see küll mõnevõrra erinev. Saatest läks lugu aga uudisteportaalidesse ja ajalehtedesse, kus kõnealune sõna tuli kirja panna. Üldiselt just nii kirjutatigi: odomeeter. Kirjutas ERR, kirjutas Delfi, kirjutasime ka meie Postimehes. Ja saime pahaselt lugejalt e-kirja märkusega, et eesti keeles on õige hodomeeter.


Kes teab, millal see teema jälle päevakorrale tuleb, nii et seda sõna kasutada saab. Juhtum aga väärib lähemat vaatlust ja seletust. Õigekeelsussõnaraamatust ega eesti keele seletavast sõnaraamatust seda sõna ei leia. Ega ÕSi saagi mahutada kõiki sõnu, eriti mitte võõrsõnu ja termineid. Paraku on just ÕS kirjakeele normi alus ja seega ainuke kindel õigekeelsusallikas. Võõrsõnade leksikon annab kirjapildi hodomeeter koos päritolu seletusega: sõna tuleb kreeka keelest, hodós ’tee’ ja metreō ’mõõdan’.

Ometi saab guugeldades internetist kätte umbes 1 710 000 odomeetrit ja 346 hodomeetrit. Esimest võib näha Riigi Teatajas avaldatud õigusaktides, lehepealkirjades ja tarbijakaitseameti kodulehel, automüügikuulutustest ja foorumiaruteludest rääkimata.

Internetist leiad muidugi just sellise kirjapildi, nagu otsingureale tipid, ükski viga pole nii originaalne, et keegi seda juba teinud poleks. Selle sõna puhul ei ole aga veebis liikvel mitte lihtsalt kaks kirjapilti (üks tubli edumaaga), vaid kummagi taha on kogunenud pooldajad, kelle vahel käib valdavalt midagi sellist, mille kohta sobivad klassiku sõnad «suur lärm ja diskussioon».

Tehnikaleksikonidest ja -sõnaraamatutest on abi niipalju, et sõnavara täieneb tublisti ja ebaproportsionaalselt sünonüümidega: spidomeeter (1981. aastal ilmunud «Tehnikaleksikon» annab sellele sõnale mitu tähendust), spidomeetri kaugusmõõdik, odomeeter, hodomeeter, mõõteratas, läbisõidumeerik, läbisõidunäidik, läbisõidumõõdik, läbisõidumõõtur, kilomeetriloendur. Oskussõna puhul pole kohane öelda «heal lapsel mitu nime»: kui ühe mõiste tarvis on nii palju sõnu, pole kõnelejad ilmselt kindlad, kuidas peaks õieti ütlema.

Asjatundlikku arvamust oleks niisiis hädasti tarvis. Eks seda ole ka küsitud, nagu võib lugeda Eesti Keele Instituudi keelenõuande veebilehelt: Kas autonduses on õige «hodomeeter» või «odomeeter»? – Eesti termin on läbisõidumõõdik. Asjatundlik, kuid mitte ammendav vastus, eks ole. Pealegi, läbisõidumõõdik on tõesti hea arusaadav termin, kuid nagu sageli juhtub, on sõna läbipaistvus võrdelises suhtes selle pikkusega: mida arusaadavam, seda pikem. Väljaütlemiseks täitsa paras, ent kui panna see ajalehe pealkirja, siis ega sinna suurt rohkem mahugi.

Pärast sellist vastust käib sõnasõda hodomeetri ja odomeetri küsimuses paraku edasi. Õige ägedaks on see läinud 2009. aastal ajakirjas Maksumaksja ilmunud artikli peale, kirjavahetus lugeja ja toimetuse vahel on muutmata kujul avalikuks tehtud: www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/print.php?itemid=691.

Osundaksin sealt üht odomeetri-pooldajat: Kuna suurimas autokeeles – inglise keeles – on aastakümneid läbi saadud h-täheta (odometer), siis pole linnajao suurusel rahval mõistlik targutada ja oma olematut õigust h-le taga ajada. Ilmselt peitub just siin vastus küsimusele, kuhu see h siis kadus: inglise odometer ja vene oдометр. Mõni ime, et see sõnakuju «linnajao suuruse rahva» keeles suurte mõjul niimoodi kõikuma on hakanud. Sest jah, küllap ta algselt ikka hodomeeter on olnud.

Sõna hodós näeb kreeka tähtedega kirjutatult välja ὁδός, st esimene täht on omikron, kuid seda hääldatakse tugeva hõngusega, mida märgib vasakule kaardus ülakoma tähe kohal. Sellised kreeka keelest tulnud sõnad algavad eesti keeles kõik h-ga. Vene keeles alati mitte, vrd: eesti homonüüm (< kreeka ὁμώνυμος), vene омоним; eesti historitsism (<< kreeka ἱστορία), vene история.

Vene ход (’käik, kulg’) on kreeka ὁδός’iga suguluses. Hiljem ja teist teed pidi keelde tulnud võõrsõna on aga levinum kujul oдометр, ehkki võib kohata ka h-ga varianti. Samuti annavad inglise keele sõnaraamatud nii hodometer’i kui ka odometer’i, viimane on tulnud prantsuse keele vahendusel (odomètre).

Sealtsamast Maksumaksja portaalist leidsin aga viimaks EKI peakorraldajalt Peeter Pällilt kõnealusele küsimusele nii asjatundliku kui ka ammendava vastuse, mille tsiteerimiseks siin ruumi napib ja mille õige koht oleks keelenõuande lehel. Aga kui vähegi mahub, kirjutame edaspidi läbisõidumõõdik. Ja kui ei mahu, siis hodomeeter – selle h jaoks seal alguses tuleb siiski ruumi leida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles